• OMX Baltic0,08%319,07
  • OMX Riga0,28%980,42
  • OMX Tallinn0,19%2 232,88
  • OMX Vilnius−0,31%1 504,85
  • S&P 5000,59%7 811,54
  • DOW 300,83%51 654,95
  • Nasdaq 0,64%27 366,17
  • FTSE 1001,06%10 552,05
  • Nikkei 225−0,02%69 030,92
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%95,44
  • OMX Baltic0,08%319,07
  • OMX Riga0,28%980,42
  • OMX Tallinn0,19%2 232,88
  • OMX Vilnius−0,31%1 504,85
  • S&P 5000,59%7 811,54
  • DOW 300,83%51 654,95
  • Nasdaq 0,64%27 366,17
  • FTSE 1001,06%10 552,05
  • Nikkei 225−0,02%69 030,92
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%95,44
Ilmselt ei ole tegemist just hittlooga – pigem meenutab see lugu mandlipõletikus delfiini kaebehüüdeid. Tegemist on aga vanima inimhääle lindistusega, prantsuse rahvalauluga, mis Prantsuse teaduste akadeemia andmetel lindistati peaaegu 148 aastat tagasi.
Kümnesekundilise lindistuse tegi Pariisi leiutaja Edouard-Leon Scott de Martinville 1860. aasta 10. aprillil, kui Prantsusmaa troonil istus viimane monarh, keiser Napoleon III, kirjutas Physorg.
Salvestus tehti tervelt 17 aastat enne seda, kui Thomas Edison lindistas fonograafiga ajaloolise laulu „Maryl oli väike tall”, mis on üks olulisemaid verstaposte hääle lindistamise ajaloos.
Scott de Martinville’i seade, nn fonautograaf, kraapis helilained lambiõlisuitsuga tumendatud paberile. Erinevalt Edisonist, kelle peamiseks saavutuseks oli lindistatud laulu uuesti ettemängimine, ei saanud Scott de Martinville kunagi kuulata oma lindistatud heli.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele