Oopkaup: ettevõtjad arvestasid laotrahvi riskiga

"Kuidas on võimalik öelda, et nad ei saanud kasu?" imestas Oopkaup Riigikohtu eilseid määrusi kommenteerides. Oopkaubi sõnul tõi liitumiseelne hulgikaubandus umbes 300% kasumit.

"Näiteks, kui suhkrut osteti hinnaga 3000 kr/t, siis pärast liitumist oli suhkru hinnaks 12000-15000 kr/t," selgitas Oopkaup. Ta lisas, et mitmed ettevõtjad võtsid temaga isiklikult ühendust ja küsisid piirangute ettevalmistamisega tegelenud kõrgelt ametnikult soovitust. Oopkaup soovitas laovarud ostmata jätta.

"Mul on vähemalt ühele oma kursusevennale raske otsa vaadata," rääkis Oopkaup, kelle sõnul on praegused sanktsioonid toona oodatuist palju leebemad. "Enamik, kes mind lähedalt tundsid, ei hakanud ladusid laeni täis ostma, kes seda aga tegid, nende nimesid ei taha ma nimetada," lisas riigiametnik.

Oopkaubi hinnangul pole laovarusid soetanud ettevõtjail täna mõtet öelda, et nad nad ei teadnud ette valmistatavatest piirangutest ja varude täiendavast maksustamisest. Ajakirjanduses kirjutati sel teemal nii palju, et ministeeriumisse kogunes väljalõigetest kahe sentimeetrine pakk.

"Raske ennustada," kostis Oopkaup samas küsimuse peale, millal ja kuidas kohtuvaidluste jada lõpeb. Lõpliku lahendini kulub tema hinnangul vähemalt kolm aastat. "Mingil juhul ei saa aga öelda, et see oleks olnud ettevõtjaile vilets investeering," viitas Oopkaup riigi taskust tiksunud 21protsendisele intressile.

Et võimalikke kulusid kokku hoida, maksis riik nn laotrahvid ettevõtteile juba tagasi. Mida järgmiseks ette võetakse, otsustab ministeerium paari nädala jooksul.