• OMX Baltic0,74%323,32
  • OMX Riga−0,51%966,46
  • OMX Tallinn1,38%2 279,29
  • OMX Vilnius0,13%1 514,23
  • S&P 5000,19%7 727,31
  • DOW 300,09%52 540,83
  • Nasdaq 0,45%26 543,75
  • FTSE 1000,27%10 762,51
  • Nikkei 2250,85%64 621,24
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%91,92
  • OMX Baltic0,74%323,32
  • OMX Riga−0,51%966,46
  • OMX Tallinn1,38%2 279,29
  • OMX Vilnius0,13%1 514,23
  • S&P 5000,19%7 727,31
  • DOW 300,09%52 540,83
  • Nasdaq 0,45%26 543,75
  • FTSE 1000,27%10 762,51
  • Nikkei 2250,85%64 621,24
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%91,92
Põllumajandusministeeriumi plaani järgi saaksid kalalaevade utiliseerimistoetust edaspidi vaid need laevaomanikud, kes annavad ära ka püügikvoodid.
Enne 2005. aastat oli Eestis püügivõimsusi hinnanguliselt kolmandiku võrra üleliia. Seetõttu ei jätkunud laevadele pidevat tööd ja levinud oli nn musta kala püük.
Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) on maksnud kokku juba 100 miljonit krooni 29 laeva kalapüügilt kõrvaldamise eest. Üheksa laeva puhul muudeti nende sihtotstarvet õppelaevadeks ning kakskümmend laeva utiliseeriti.
Rahvaliitlasest eelmise põllumajandusministri Ester Tuiksoo ametiajal alguse saanud toetuste maksmist kritiseeriti teravalt, kuna paljude arvates mängisid mõned toetuse saajad tingimuste osas ministeeriumiga kokku. Nii eelistati 2005. aastal neid, kes soovisid muuta kalalaeva sihtotstarvet õppe, teadusuuringute või järelevalve eesmärgil.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele