- OMX Baltic0,31%296,78
- OMX Riga−0,13%914,69
- OMX Tallinn0,24%2 038,22
- OMX Vilnius0,31%1 208,58
- S&P 5000,78%6 389,45
- DOW 300,47%44 175,61
- Nasdaq 0,98%21 450,02
- FTSE 100−0,06%9 095,73
- Nikkei 2251,85%41 820,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%92,9
- OMX Baltic0,31%296,78
- OMX Riga−0,13%914,69
- OMX Tallinn0,24%2 038,22
- OMX Vilnius0,31%1 208,58
- S&P 5000,78%6 389,45
- DOW 300,47%44 175,61
- Nasdaq 0,98%21 450,02
- FTSE 100−0,06%9 095,73
- Nikkei 2251,85%41 820,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%92,9
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kui tahad riigilt toetust, anna kalapüügikvoot ära
Enne 2005. aastat oli Eestis püügivõimsusi hinnanguliselt kolmandiku võrra üleliia. Seetõttu ei jätkunud laevadele pidevat tööd ja levinud oli nn musta kala püük.
Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) on maksnud kokku juba 100 miljonit krooni 29 laeva kalapüügilt kõrvaldamise eest. Üheksa laeva puhul muudeti nende sihtotstarvet õppelaevadeks ning kakskümmend laeva utiliseeriti.
Rahvaliitlasest eelmise põllumajandusministri Ester Tuiksoo ametiajal alguse saanud toetuste maksmist kritiseeriti teravalt, kuna paljude arvates mängisid mõned toetuse saajad tingimuste osas ministeeriumiga kokku. Nii eelistati 2005. aastal neid, kes soovisid muuta kalalaeva sihtotstarvet õppe, teadusuuringute või järelevalve eesmärgil.
"Minu puhul pole seda olnud, et oleks otsustatud midagi väikese kildkonna huvides," lükkas Tuiksoo süüdistused ümber.
Utiliseerimistoetuse maksmine sõltub järgmisel kuul valmiva uuringu tulemustest. Eelmistest toetuseandmistest erinevalt tahab põllumajandusministeerium kalalaevast loobujalt ära võtta ka püügikvoodi, sest kvoodi ettevõtetele allesjätmine võib raha kalandussektorist välja viia, aga toetuse eesmärk on siiski kalandussektori restruktureerimise toetamine. "Tundub, et on õige otsus," arvas Tuiksoo.
"Et kelgu peale saada, andsime ära peaaegu kogu kvoodi. Kes seda ei teinud, saavad kvoodi müügist topeltraha," rääkis OÜ Natturi juht Lembit Laht. Kui põllumajandusministeerium nõuab edaspidi püügiõiguse äraandmist, siis kavalpead müüvad need enne maha, arvas Laht.
OÜ ML Mohni, mis loobus osast kvoodist, teenis majandusaasta aruande järgi teenis 2006. aastal kalapüügiõiguse ja püügivõimaluse võõrandamisest veel 2 miljonit krooni.
KommentaarHelir-Valdor Seeder
põllumajandusministerEestis on kvoot seotud püüdjaga, on riike, kus see on seotud laevaga. Praegu on püügikvoodiga võimalik äri teha, müües või rentides seda.
Meie ettepanek on, et kui üks laev antakse utiliseerimisse, siis proportsionaalselt väheneb kvoot ning see jagatakse teiste püüdjate vahel. Lõplikult pole me veel seda otsustanud, kuulame ka sektori esindajate arvamusi.
Kas hakkame utiliseerimistoetusi maksma, sõltub uuringu tulemustest. On teada, et registris on veel 130 kalalaeva ning aktiivselt püüavad kala neist umbes pooled.
Enimloetud
3
Kuula ka Kuldar Väärsi selgitusi
5
Viimased uudised
Linnaarhitekt: leidsime Atlantise omanikega kompromissi
Tänavu on langenud filminduses kokku mitu halba asja
Tänavu on langenud filminduses kokku mitu halba asja
Linnaarhitekt: leidsime Atlantise omanikega kompromissi
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Vald tegi registrisse põhjendamatuid päringuid
Äripäeva küsimused panid Telia meelt muutma
Enne börsile minekut vaja selgust
Tagasi Äripäeva esilehele