Uut riigiportaali eesti.ee kasutades jõudis
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poliitikadirektor Reet Teder järeldusele, et Eesti
riigile ei ole ettevõtlus oluline - portaalis on ettevõtluse kohta Tederi
sõnul kuuerealine kirjeldus ja rohkem ei mingit avalikku teavet.
Järgneb Reet Tederi kommentaar:
Olles üks aktiivne riigi elektrooniliste kanalite kasutaja – paratamatult on Eesti Kaubandus – Tööstuskojas vaja iga päev silm peal hoida meie ministeeriumide tegevusel ja ka avalikel andmebaasidel, sai üllatusega kogeda, kuidas üleöö olid senised toimivad süsteemid ja juurdepääsud kadunud ja selle asemel uus infovärav – eesti.ee.
On mõistetav, et ka riigi e-teenused ja internetikeskkond areneb ja teiseneb ning muutused on loomulikud. Kasutajad harjuvad, mis siis sellest, et e-riigi kodulehel olid Vabariigi Valitsuse, ministeeriumide ja ametiasutuste kodulehed ja õigusaktide andmebaasid kohe olemas. Ka uuel lehel on need kuni viie klikiga leitavad.
Teine, ja just suhtumist näitav küsimus on riigiportaali teemade valik. Need on järgmised: Eluase. Haridus. Teadus. Inimõigused. Keskkond. Loodus. Kodakondsus. Kultuur ja Hobid. Liiklus. Perekond. Raha ja omand. Reisimine. Riigikaitse. Tarbijakaitse. Tervisekaitse. Tervishoid. Toetused ja sotsiaalabi. Turvalisus. Töö ja ettevõtlus. Õigusabi.
Töö ja ettevõtluse all on omakorda 12 alateemat, milles eriti palju tähelepanu on näiteks jagunud välismaale tööle mineku tutvustamisele. Ja tervelt üks teemadest puudutab ettevõtlusega alustamist. See on paraku kõik, mida riigiportaal teemade valikus sisaldab ettevõtlusest ja suuresti ka majandusest.
Vaadates aga, mida sisaldab portaalis värav Ettevõtja, kus peaks leiduma info ja teenused ettevõtjale, tabab portaali kasutajat tõeline üllatus. Nimelt portaali vastava kirjelduse kohaselt "saavad ettevõtja teenuseid kasutada vaid isikud, kellel on Äriregistri andmetel ettevõtte esindamise õigus". Ettevõtja teenuste hulgas on aga juurdepääsud erinevatele registritele, sh äri-ja majandustegevuse registrile. Need aga peavad seaduse järgi olema avalikud. Üks registrite funktsioone ongi pakkuda kõigile, sh välispartnerile või kliendile asjakohast teavet, kas mingi äriühing on näiteks äriregistrisse kantud või kes on selle esindusõiguslikud isikud. Majandustegevuse registrist aga peab olema kõigil võimalik kontrollida ja järele vaadata, kas näiteks litsentseeritaval tegevusalal tegutseval äriühingul vastav registreering ikka on olemas.
Riigiportaal aga on läinud teist teed. Ettevõtluse kohta kuuerealine kirjeldus ja ei mingit avalikku infot enam.
Seotud lood
Eestis võib ilmselt ühe käe näppudel üles
lugeda ettevõtted, mis alustasid üle paarikümne aasta tagasi esimeste
erafirmadena ehk kooperatiividena ja toimivad edukalt senini.
Kulla hind tõusis kolmandas kvartalis viimase kaheksa aasta kiireimas tempos, jõudes septembris ka värskete rekorditeni. Kas praeguses tõusutsüklis on kullal veel ruumi kallineda ja mis saab edasi järgnevatel aastatel?
Viimased uudised
Droonimüüja: Eesti on teistest maha jäänud
Hetkel kuum
Tagasi Äripäeva esilehele