• OMX Baltic0,14%300,36
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,34%1 198,02
  • S&P 500−0,33%5 961,36
  • DOW 30−0,01%42 166,85
  • Nasdaq −0,62%19 425,03
  • FTSE 100−0,2%8 774,65
  • Nikkei 225−0,22%38 403,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,51
  • OMX Baltic0,14%300,36
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,34%1 198,02
  • S&P 500−0,33%5 961,36
  • DOW 30−0,01%42 166,85
  • Nasdaq −0,62%19 425,03
  • FTSE 100−0,2%8 774,65
  • Nikkei 225−0,22%38 403,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,51
  • 18.08.08, 12:02
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Naftakriisi järel on oodata veekriisi

Kui varem on räägitud peak oil’ist ehk maailma suurimast võimalikust naftatoodangust, siis nüüd hakatakse rääkima ka juba peak water’ist, mis viitab, et järgmise suure kriisi allikas võib olla vesi.
Sel nädalal Stockholmis toimuval rahvusvahelisel veenädalal on arutlusel just veega seotud mured, kirjutas di.se.
Eelmise aasta talvel rääkis ÜRO peasekretär Ban Ki-Moon Davosi Maailma Majandusfoorumil, et üks maailma suuremaid väljakutseid on varustada kõik inimesed veega. Sajandi suurprobleemiks peab vett ka keemiafirma Monsantos juht Andrew Liveris.
„Veest võib rahvaarvu kasvamise tõttu puudus tulla osa kohtades Hiinas ja Indias, samuti aga ka näiteks Austraalias,“ rääkis Stockholmi Rahvusvahelise Veeinstituudi SIWI juht Anders Berntell, mööndes, et hetkel ei ole olukord veel nii hull, sest vett jagub kõigile.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Ometi märkis ta, et praegu on maailmas 900 miljonit inimest, kel puudub ligipääs heale veele, lisaks ei ole 2,6 miljardil inimesel korralikke pesemisvõimalusi. Samas on Läänemaailmas küsimus vee kvaliteedis.
Selline olukord loob häid võimalusi vee-ettevõtetele, kes saavad tööd nii reovee puhastamisel kui joogiveega varustamisel, aga ka vee puhastamisel soolast. Kogu tööstuse käive võiks Berntelli hinnangul ulatuda 1,8 triljoni Rootsi kroonini ehk ligi 3 triljoni Eesti kroonini.
„Ja turg kasvab kiiresti. Mõtle vaid, maailmas on kaks miljardit inimest, kellel ei jookse vesi kraanist nagu meil. Kõik suured Ameerika firmad on väga aktiivselt tegutsemas,“ sõnas teine SIWI esindaja Jakob Granit.
Anders Berntelli hinnangul võiksid Rootsi ettevõtted oma jõud teistega ühendada, et tugevust saada. Nii on näiteks juba käed löönud Hollandi ja Taani ettevõtjad.
Veefrondil on suuri rahasid juba ka teenitud. Näiteks müüs General Electrik mullu keskkonnatehnikat 84 miljardi Rootsi krooni ehk ligi 140 miljardi Eesti krooni väärtuses. 2010. aastaks loodetakse see summa kahekordistada.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 27 p 10 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele