Ettevõtte edu saladuseks peab Palla seda, et firmas on alati inimesi hoida osatud. Praegugi töötab seal kolm meest, kel Harju Elektris üle 40 aasta tööstaaži. Umbes pooled kontserni 2100 töötajast on seal leiba teeninud üle kümne aasta.
„Vene ajal oli kõik piiratud. Palgaskaala oli riiklikult paika pandud ja põhipalgad väikesed. Kuid kuna olime osa EKE süsteemist, siis saime suuremaid preemiaid maksta. Siis võtsime kasutusele katsetootmise ja sellega tõusid palgad 30-40%. Parema palgaga õnnestus kokku tõmmata helgemaid päid,“ rääkis Palla. Ka on firmast väga vähe inimesi lahkunud. „Inimesed on siin põlvkondade kaupa tööle tulnud, inimeste eest on hoolitsetud,“ lisa ta. Oma lisa andis ka see, et KEK ehitas oma töötajatele kortereid.
Ka on erakordne see, et firmas võib usin töötaja teise palga lisaks teenida. „20% kasumist maksame töötajatele. See motiveerib ja on hea, kui firmal ja selle töötajatel on samad sihid,“ lisas Palla ja naljatas, et vahest kiputakse isegi liiga usinad olema.
Ka märkis Palla, et ettevõte ei ole oma tegevuses kordagi vääratanud ja müügitulu ning kasum on kogu aeg kasvanud. „Meie tooted on vajalikkus ei ole sõltunud riigikorrast ega omandivormist. Ka Vene ajal oli meil suhteline vabadus ja väikesed kapitalismi alged. Oleme ise majandanud ja ei ole riigilt kopikatki toetust saanud,“ lisas ta. Pidevalt kasvades on aastakäive kasvanud 731 miljoni kroonini ja kasum 85 miljonini.
Juba 1980. aastatel käisid majandusprofessor Jaak Leimann ja Ain Ivalo firmas juhtimiskoolitusi tegemas. „Nad õpetasid samu asju, mida mujal maailmas. Ma olen hiljem ka ennast täiendanud, aga midagi uut ei ole räägitud,“ lisas ta.
Aastate jooksul on ettevõtte tooteportfell muutunud. „ENSVLi ajal olime tipus, eriti automaatika osas, meil oli autoritunnistusi ehk patente. Liidu lagunedes elektroonika pool hävis, sest võrreldes Hiina ja Jaapani toodetega ei olnud me konkurentsivõimelised,“ meenutas Palla, kuid edasi mindi elektrikilpide tootmisega, mis nüüd on maailmatasemel. Vahepeal on firma katsetanud ka muude asjadega, näiteks sanitaartehnilisi sõlmi ja boilereid tootnud.
„Oma insenerid on kõik välja töötanud. Oleme tegelenud ka allhankega, kuid õige varakult sai selgeks, see ei tasu ära,“ rääkis Palla ja nüüdseks on enamik kunagi ühisfirmadena asutatud tütarettevõtteid maha müüdud või välja ostetud.
Eesti iseseisvumisel ja Venemaaga suhete sassiminemisel päästis firma see, et 1988. aastal sai Harju liElekter oma väliskaubanduse tsentsi. „Muidu käis kõik Moskva kaudu, kuid meie suhtlesime soomlastega otse. Viisime oma kaabli kvaliteedinõuded vastavaks ja teenisime raha. Kuigi nii ei tohtinud, oli meil Soome sõprade abiga seal avatud arve ja seal olev raha jäi meile alles,“ lisas ta. Rasked ajad aitasid üle elada ka koostöö välispartneritega, kellelt õpiti. Suurime partner oli Nokia, kellega koos rajati juhtmete tehas.