2006. aasta novembris hindas statistikaameti vastavust rahvusvaheline ekspertrühm, kes nentis, et statistikaamet vajab professionaalse tööjõu säilitamiseks ja värbamiseks täiendavat raha. Ka tarbijahinnastatistikat hindamas käinud Eurostati missioon kirjutas aruandes, et amet töötab Euroopa tarbijahindade harmoneeritud indeksi (HICP) arvutamisel piiratud ressurssidega, mis ohustab Eesti toimetulekut kohustuse täitmisel, rääkis Ruttas.
"Tuleb ka mainida, et statistikaameti teenistujate keskmised palgad on läbi aastate olnud suhteliselt madalad ning vähegi konkurentsivõimelise palga maksmiseks oleme pidevalt pidanud hoidma teenistujate arvu range kontrolli all," lisas Ruttas.
Riigikantselei avaliku teenistuse aastaraamatu järgi oli statistikaameti möödunud aasta keskmine brutokuupalk 10 309 krooni, millega oldi kuue madalaima palgaga ameti hulgas.
Statistikaametist madalam keskmine brutokuupalk oli vaid kodakondsus- ja migratsiooniametis (9809 krooni), tööturuametis (9506 krooni), veterinaar- ja toiduametis (9137 krooni), sotsiaalkindlustusametis (9070 krooni) ja päästeametis (8718 krooni).
"Eelarvekärbetega tuleme 2009. aastal eeldatavalt toime aga ainult seetõttu, et 2008. aastal käivitus meil väga rangelt jälgitud värbamisprotsess," kommenteeris Ruttas. "Iga tühjaks jäänud või jääva ametikoha puhul kaalutakse esimeses järjekorras tööde ümberjaotamise ning ametikoha täitmata jätmise võimalusi."
Tänavu jääb personalikulude kokkuhoiu tõttu ära statistikaameti töötajate jõulupidu ja võrreldes tänavusega on tuleva aasta personalieelarves kärbitud teenistujate motivatsioonipaketti ning kulutusi ühisüritustele.