Tööturuameti ja töötukassa ühteheitmisega
kaasneb 340 tööturuametniku koondamine, milleks kulub 24 miljonit krooni.
Koondatud ametnikud saavad aga kohe uude loodavasse asutusse tööle
kandideerida.
Valitsus kiitis eile heaks seaduse eelnõu, mis näeb ette tööturuameti ja Eesti töötukassa üheks asutuseks.
Praegune tööturuamet likvideeritakse ning koondatakse kõik selle ligi 340 ametnikku, milleks kulub kokku 24 miljonit krooni ehk 72 tuhat krooni inimese kohta. Kuna Eesti Töötukassa, kes sama nime all ka pärast liitumist tegevust jätkab, ei suuda oma senise 25-liikmelise töötajaskonnaga kõiki oma uusi ülesandeid täita. Seega suurendatakse tema koosseisu sotsiaalministeeriumi esialgsel hinnangul liitumisega ligikaudu 300 töötajani.
„Töötajate arvu ei ole kavas oluliselt vähendada,“ teatab ka Eesti Töötukassa avalike suhete juht Anu Ojasalu. Tema sõnul teeb töötukassa tööpakkumised tööturuameti töötajatele, keda soovib tööle võtta ning vabadele töökohtadele korraldavad avaliku konkursi.
„Ma arvan, et enamikule meie inimestele tehakse (Eesti Töötuskassa poolt – toim) pakkumine,“ sõnas Tööturuameti peadirektori kohusetäitja Tiina Ormisson, kelle sõnul ei ole töötukassal nende tööks vajalikke klienditeenindusosakond näiteks üldse.
Uus asutus võtab Ormissoni sõnul järgmise aasta maikuust tööturuametilt üle kõik tema senised, seadusest tulenevad funktsioonid. Ka asutusse abisaamiseks pöörduvatele tööandjate ja töötajate jaoks ei muutu tema sõnul midagi.
Kui töölepinguseadus käsitleks taolist olukorda juriidiliste isikute liitumisena, mis tähendab ühtlasi, et ühte neist isikutest ei ole õige enne ühinemist likvideerida, siis antud juhtum on juriidiliselt keerulisem.
Tööturuameti ametnikud vabastatakse ametist ning neile makstakse hüvitist Avaliku teenistuse seaduse alusel seoses asutuse likvideerimisega, sõnas Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Eli Lilles. Põhjuseks asjaolu, et seni avaliku teenistujana töötanud tööturuametnik saab töötukassas tööle asuda vaid töölepingu alusel. Ehk endistest riigiasutuse töötajatest saab avalik-õigusliku juriidilise isiku töötaja.
Ametiühingute keskliidu juhataja Harri Taliga on liitmise viisiga rahul. „Arutelul oli mitu varianti üleval ning see (koondamine – toim) oli neist kindlasti juriidiliselt kõige selgem ja korrektsem valik,“ sõnas Taliga, kelle sõnul on see töötajatele kindlasti turvaline variant, sest tema seadusest tulenevaid õigusi sellega ei ohustata.
„See läheb loomulikult teatud summa maksma. See on hind, mis tuleb riigil maksta selle asutuse lõpetamise eest,“ tõdes Taliga.
„Ma arvan, et praegu püütakse teha asju kõige õiguskindlamal viisil,“ kommenteeris teemat omanimelise õigusbüroo juhataja ja tööõigusspetsialist Heli Raidve. „See, mis tundub olevat odavam, ei pruugi olla ka töövõtjale õiguskindlam,“ sõnas ta, nentides, et pole antud juhtumi juriidiliste üksikasjadega kursis.
Tööturuameti ja töötukassa ühendamise tingis Harri Taliga sõnul peamiselt asjaolu, et töötukassa on ennast näidanud hästi toimiva teovõimelise struktuurina ning seal on olemas hästi motiveeritud personal. Samas kui tööturuamet on riigi poolt selgelt alafinantseeritud. „Lootust riigilt lisaraha saada, mis võimaldaks asutuse (tööturuameti - toim) tõhusalt ja hästitoimivalt tööle panna, ei ole,“ sõnas Taliga.