Lätil maksutõus ja eelarvekärped ees

Laenu lõplikuks vormistamiseks peab Läti parlament kinnitama majanduse stabiliseerimise plaani. See võib juhtuda lähipäevil.

Läti meedias avaldatu põhjal jääb lati kurss euroga seotuks, Lätile ei tehta kitsendusi Euroopa abirahade kasutamisel ning valitsuselt ei nõuta pensionide kärpimist. Need on "punased jooned", millest Läti kõnelustel laenuandjatega polnud nõus üle astuma, kirjutas majandusleht Biznes&Baltija.

Devalveerimise teema võeti maha, kui kõnelustesse lülitus Rootsi, millest on saanud "lati kursi garant".

Rootslased mõistsid, et Läti mõjutab negatiivselt nende panku, ütles üks läbirääkimistele lähedal seisnud isik. Seepärast võttis Rootsi valitsus osa vastutusest endale.

Läti rahandusministri Atis Slakterise sõnul ei tohi nende tuleva aasta eelarvedefitsiit ületada 4,9 protsenti SKPst. Selleks peab kulusid kärpima 700 miljoni ja tulusid suurendama 300 miljoni lati võrra.

"Muu hulgas tuleb kärpida avaliku sektori töötajate palku 15 protsenti," ütles Slakteris.

Läti peaministri Ivars Godmanise valitsus pidas veel eile pingelisi kõnelusi kokkuhoiukohtade üle. Biznes&Baltija kirjutas, et suuremad kärped võivad tulla hariduse, põllumajanduse, tervishoiu ja kaitsekulutuste arvelt. Ka on Godmanis nimetanud riigiaparaadi võimalikku kärpimist 30 protsendi võrra.

Lätil tuleb järgmise aasta eelarvet korrigeerida miljardi lati võrra. Valitsus kaalub ka käibemaksu tõstmist praeguselt 18 protsendilt 21 protsendile ning soodusmäära kahekordistamist. Muudatused jõustuksid 1. jaanuarist.

Samuti on plaanis alkoholi- ja kütuseaktsiisi tõus.

Lisaks plaanitakse aktsiisimaksu ka kohvile ja mittealkohoolsetele jookidele. Seevastu tulumaks langeks 25 protsendilt 23 protsendile, mis on hea ettevõtjatele, kuid peavalu omavalitsustele, mis saavad oma põhitulu just sellest maksust. IMFi nõudel peab Läti väidetavalt alandama ka maksuvaba miinimumi, mis on juba pälvinud Läti ametiühingute kriitika.

Läti võimalik 5 miljardi euro suurune abilaen võib kuluda eelarvedefitsiidi rahastamiseks, finantssüsteemi tugevdamiseks ning ettevõtjatele laenude kindlustamiseks. Ühtlasi kosutab rahasüst Läti keskpanga valuutareserve, mis on lati kurssi kaitstes oktoobri lõpust viiendiku võrra vähenenud.

IMFi Läti missiooni juht Christoph Rosenberg ütles nädalavahetusel, et Läti valitsuselt oodatakse majanduse stabiliseerimisel radikaalseid meetmeid ning ulatuslikku poliitilist konsensust.