Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lätil maksutõus ja eelarvekärped ees

    Laenu lõplikuks vormistamiseks peab Läti parlament kinnitama majanduse stabiliseerimise plaani. See võib juhtuda lähipäevil.
    Läti meedias avaldatu põhjal jääb lati kurss euroga seotuks, Lätile ei tehta kitsendusi Euroopa abirahade kasutamisel ning valitsuselt ei nõuta pensionide kärpimist. Need on "punased jooned", millest Läti kõnelustel laenuandjatega polnud nõus üle astuma, kirjutas majandusleht Biznes&Baltija.
    Devalveerimise teema võeti maha, kui kõnelustesse lülitus Rootsi, millest on saanud "lati kursi garant".
    Rootslased mõistsid, et Läti mõjutab negatiivselt nende panku, ütles üks läbirääkimistele lähedal seisnud isik. Seepärast võttis Rootsi valitsus osa vastutusest endale.
    Läti rahandusministri Atis Slakterise sõnul ei tohi nende tuleva aasta eelarvedefitsiit ületada 4,9 protsenti SKPst. Selleks peab kulusid kärpima 700 miljoni ja tulusid suurendama 300 miljoni lati võrra.
    "Muu hulgas tuleb kärpida avaliku sektori töötajate palku 15 protsenti," ütles Slakteris.
    Läti peaministri Ivars Godmanise valitsus pidas veel eile pingelisi kõnelusi kokkuhoiukohtade üle. Biznes&Baltija kirjutas, et suuremad kärped võivad tulla hariduse, põllumajanduse, tervishoiu ja kaitsekulutuste arvelt. Ka on Godmanis nimetanud riigiaparaadi võimalikku kärpimist 30 protsendi võrra.
    Lätil tuleb järgmise aasta eelarvet korrigeerida miljardi lati võrra. Valitsus kaalub ka käibemaksu tõstmist praeguselt 18 protsendilt 21 protsendile ning soodusmäära kahekordistamist. Muudatused jõustuksid 1. jaanuarist.
    Samuti on plaanis alkoholi- ja kütuseaktsiisi tõus.
    Lisaks plaanitakse aktsiisimaksu ka kohvile ja mittealkohoolsetele jookidele. Seevastu tulumaks langeks 25 protsendilt 23 protsendile, mis on hea ettevõtjatele, kuid peavalu omavalitsustele, mis saavad oma põhitulu just sellest maksust. IMFi nõudel peab Läti väidetavalt alandama ka maksuvaba miinimumi, mis on juba pälvinud Läti ametiühingute kriitika.
    Läti võimalik 5 miljardi euro suurune abilaen võib kuluda eelarvedefitsiidi rahastamiseks, finantssüsteemi tugevdamiseks ning ettevõtjatele laenude kindlustamiseks. Ühtlasi kosutab rahasüst Läti keskpanga valuutareserve, mis on lati kurssi kaitstes oktoobri lõpust viiendiku võrra vähenenud.
    IMFi Läti missiooni juht Christoph Rosenberg ütles nädalavahetusel, et Läti valitsuselt oodatakse majanduse stabiliseerimisel radikaalseid meetmeid ning ulatuslikku poliitilist konsensust.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Küünlatöösturi küsimus rahandusministrile: kas Eesti Energia eesmärk on võimalikult suure kasumi teenimine?
Eestis on elektrikriis. Ma ei palu odavamaid hindu, vaid võrdseid võimalusi muu Euroopa ja maailmaga, kirjutab Hansa Candle’i juhatuse liige, Isamaa eestseisusesse kuuluv Harri Juhani Aaltonen oma avalikus kirjas rahandusminister Keit Pentus-Rosimannusele.
Eestis on elektrikriis. Ma ei palu odavamaid hindu, vaid võrdseid võimalusi muu Euroopa ja maailmaga, kirjutab Hansa Candle’i juhatuse liige, Isamaa eestseisusesse kuuluv Harri Juhani Aaltonen oma avalikus kirjas rahandusminister Keit Pentus-Rosimannusele.
USA aktsiaturg lõpetas päeva plusspoolel
USA aktsiaturg lõpetas neljapäevase kauplemispäeva plussis, olles päeva alguses ka miinuspoolel kaubelnud.
USA aktsiaturg lõpetas neljapäevase kauplemispäeva plussis, olles päeva alguses ka miinuspoolel kaubelnud.
Reaalajas börsiinfo
Bigbank: majanduses pole midagi seisma jäänud
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Valitsus tahab inimeste telefonidesse asukohapõhiselt ohusõnumeid saata
Valitsus kiitis täna heaks elektroonilise side seaduse (ESS) muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on luua õiguslikud eeldused ohualapõhise kiire ohuteavituse süsteemi (AKOS) kasutuselevõtuks. Ohuteavituse süsteem valmib hiljemalt 2023. aasta veebruaris.
Valitsus kiitis täna heaks elektroonilise side seaduse (ESS) muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on luua õiguslikud eeldused ohualapõhise kiire ohuteavituse süsteemi (AKOS) kasutuselevõtuks. Ohuteavituse süsteem valmib hiljemalt 2023. aasta veebruaris.
Selgus käes: elektri hinnaralli tekitas naeruväärselt väike puudujäänud kogus elektrit Leedukate pakkumine polnud börsile aktsepteeritav
Baltikumis jäi puudu kõigest 2,14 megavatt-tundi elektrit, et 4000eurone elektri tunnihind ära hoida. Leedu energiafirma Ignitis tegi tiputundideks küll pakkumised, kuid need turule ei sobinud.
Baltikumis jäi puudu kõigest 2,14 megavatt-tundi elektrit, et 4000eurone elektri tunnihind ära hoida. Leedu energiafirma Ignitis tegi tiputundideks küll pakkumised, kuid need turule ei sobinud.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.