Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Nõiaringidest välja ei saa

    Tallinna börsil moodustati rallirada ning välismaal saadetakse korda turundusimesid.
    Tallinna börs. Eilne kodubörsi toon sarnanes taas päkapikumütside omaga.
    Kukkumise esikoht miinus 4,44 protsendiga läks jagamisele lausa kolme ettevõtte vahel - Tallinna Vesi, Silvano FG ja Olympic EG.
    Tallinna Vee aktsia kukkus 5,57 miljoni kroonise käibega 134,56 kroonile, Olympicu ja Silvano aktsiad maandusid otsustavalt samal hinnal - 6,73 krooni.
    Rahaturg. Kas pole natuke naljakas, et ettevõtted, kelle ärid ülemaailmse allakäiguspiraali tõttu enam ei õitse, peavad parimaks kulude kokkuhoiu variandiks töötajate massilist koondamist? Ei ole tõepoolest naljakas, toob pigem pisara silma.
    Tegemist on ju nõiaringiga. Kui uurida põhjusi, miks ettevõtetel halvasti läheb, võib tavaliselt leida nõudluse vähenemise. Kes toodavad nõudlust? Inimesed, kel on raha, mida tarbides laiaks lüüa.
    Aga need inimesed, kes poodides vilka kullipilguga sisseoste teevad, on ju needsamad täiesti tavalised inimesed, kes oma igapäevase tarbimisvajaduse rahuldamiseks iga päev hoolega tööd rügavad.
    Mida enam neid inimesi palgata jätta, seda vähem on tarbijaid ja järelikult väiksem nõudlus. Ning taas kord on ettevõtte kulud suuremad kui tulud ja tuleb ette võtta uus ring kulude kärpimise lageraiet.
    Mulle tundub aina enam, et nõudluse pealt teenivad ettevõtted loodavad liiga tugevalt enda kauba asendamatusele odavama alternatiiviga. Ning loodavad endiselt sinisilmselt, et ikka leidub inimesi kassas nende kaupa läbi löömas - kliendid on alati see "keegi muu" rahvas, indentifitseerimatu mass.
    Tegelikult ei ole. Needsamad inimesed, kes kontoris klahve klõbistavad või tehases autosid kokku keevitavad, lähevad pärast tööd poodi. Tarbima. Oma teenitud palga eest.
    Kes võiks ühel päeval lõpetada selle nõiduse ja lasta kogu tekkinud õnnetuse paranema? Lõkkesse halge visata on muidugi lihtsam.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Küünlatöösturi küsimus rahandusministrile: kas Eesti Energia eesmärk on võimalikult suure kasumi teenimine?
Eestis on elektrikriis. Ma ei palu odavamaid hindu, vaid võrdseid võimalusi muu Euroopa ja maailmaga, kirjutab Hansa Candle’i juhatuse liige, Isamaa eestseisusesse kuuluv Harri Juhani Aaltonen oma avalikus kirjas rahandusminister Keit Pentus-Rosimannusele.
Eestis on elektrikriis. Ma ei palu odavamaid hindu, vaid võrdseid võimalusi muu Euroopa ja maailmaga, kirjutab Hansa Candle’i juhatuse liige, Isamaa eestseisusesse kuuluv Harri Juhani Aaltonen oma avalikus kirjas rahandusminister Keit Pentus-Rosimannusele.
USA aktsiaturg lõpetas päeva plusspoolel
USA aktsiaturg lõpetas neljapäevase kauplemispäeva plussis, olles päeva alguses ka miinuspoolel kaubelnud.
USA aktsiaturg lõpetas neljapäevase kauplemispäeva plussis, olles päeva alguses ka miinuspoolel kaubelnud.
Reaalajas börsiinfo
Bigbank: majanduses pole midagi seisma jäänud
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Valitsus tahab inimeste telefonidesse asukohapõhiselt ohusõnumeid saata
Valitsus kiitis täna heaks elektroonilise side seaduse (ESS) muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on luua õiguslikud eeldused ohualapõhise kiire ohuteavituse süsteemi (AKOS) kasutuselevõtuks. Ohuteavituse süsteem valmib hiljemalt 2023. aasta veebruaris.
Valitsus kiitis täna heaks elektroonilise side seaduse (ESS) muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on luua õiguslikud eeldused ohualapõhise kiire ohuteavituse süsteemi (AKOS) kasutuselevõtuks. Ohuteavituse süsteem valmib hiljemalt 2023. aasta veebruaris.
Selgus käes: elektri hinnaralli tekitas naeruväärselt väike puudujäänud kogus elektrit Leedukate pakkumine polnud börsile aktsepteeritav
Baltikumis jäi puudu kõigest 2,14 megavatt-tundi elektrit, et 4000eurone elektri tunnihind ära hoida. Leedu energiafirma Ignitis tegi tiputundideks küll pakkumised, kuid need turule ei sobinud.
Baltikumis jäi puudu kõigest 2,14 megavatt-tundi elektrit, et 4000eurone elektri tunnihind ära hoida. Leedu energiafirma Ignitis tegi tiputundideks küll pakkumised, kuid need turule ei sobinud.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.