Nõiaringidest välja ei saa

Tallinna Vee aktsia kukkus 5,57 miljoni kroonise käibega 134,56 kroonile, Olympicu ja Silvano aktsiad maandusid otsustavalt samal hinnal - 6,73 krooni.

Rahaturg. Kas pole natuke naljakas, et ettevõtted, kelle ärid ülemaailmse allakäiguspiraali tõttu enam ei õitse, peavad parimaks kulude kokkuhoiu variandiks töötajate massilist koondamist? Ei ole tõepoolest naljakas, toob pigem pisara silma.

Tegemist on ju nõiaringiga. Kui uurida põhjusi, miks ettevõtetel halvasti läheb, võib tavaliselt leida nõudluse vähenemise. Kes toodavad nõudlust? Inimesed, kel on raha, mida tarbides laiaks lüüa.

Aga need inimesed, kes poodides vilka kullipilguga sisseoste teevad, on ju needsamad täiesti tavalised inimesed, kes oma igapäevase tarbimisvajaduse rahuldamiseks iga päev hoolega tööd rügavad.

Mida enam neid inimesi palgata jätta, seda vähem on tarbijaid ja järelikult väiksem nõudlus. Ning taas kord on ettevõtte kulud suuremad kui tulud ja tuleb ette võtta uus ring kulude kärpimise lageraiet.

Mulle tundub aina enam, et nõudluse pealt teenivad ettevõtted loodavad liiga tugevalt enda kauba asendamatusele odavama alternatiiviga. Ning loodavad endiselt sinisilmselt, et ikka leidub inimesi kassas nende kaupa läbi löömas - kliendid on alati see "keegi muu" rahvas, indentifitseerimatu mass.

Tegelikult ei ole. Needsamad inimesed, kes kontoris klahve klõbistavad või tehases autosid kokku keevitavad, lähevad pärast tööd poodi. Tarbima. Oma teenitud palga eest.

Kes võiks ühel päeval lõpetada selle nõiduse ja lasta kogu tekkinud õnnetuse paranema? Lõkkesse halge visata on muidugi lihtsam.