- OMX Baltic−0,04%302,02
- OMX Riga0,02%893,1
- OMX Tallinn−0,01%2 069,25
- OMX Vilnius0,33%1 201,53
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,25%8 738,92
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,75
- OMX Baltic−0,04%302,02
- OMX Riga0,02%893,1
- OMX Tallinn−0,01%2 069,25
- OMX Vilnius0,33%1 201,53
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,25%8 738,92
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,75
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Peagi kinos: 'Kapitalism 3'
Kapitalism on aastakümnete kõige tõsisemas kriisis. Kus uus tasakaalupunkt leitakse, seda ei tea veel keegi.
Kapitalismil on pea otsatu võime ennast taasleiutada. See kohanemisvõime on ka põhjuseks, miks kapitalism on tulnud sajandite jooksul välja perioodilistest kriisidest ja elanud üle oma kriitikud eesotsas Karl Marxiga.
Inimühiskondade kollektiivse majandusliku energia vallapäästmisel pole kapitalismile vastast. Just seepärast ongi kõik jõukad ühiskonnad kapitalistlikud.
Konks on aga selles, et ei eraomand ega turud ei suuda funktsioneerida üksi. Omandiõigusi kaitsevad kohus ja korrakaitseorganid, turud aga sõltuvad järelevalveasutustest ja regulaatoritest. Poliitilises plaanis nõuab kapitalism kompensatsiooni- ja ümberjagamise mehhanisme. Kapitalismi ajalugu on olnud neist õppetundidest rikas protsess. Adam Smithi idealiseeritud turuühiskond vajas vaid "öövahina" toimivat riiki, veel 20. sajandi alguses nägid valitsused enda rolli majanduses piiratuna.
See hakkas muutuma, kui ühiskonnad demokratiseerusid ning ametiühingud ja teised grupid mobiliseerusid kapitalismi kuritarvituste vastu. USAs võeti vastu konkurentsiseadused, pärast suurt depressiooni hakati üldiselt tunnistama ka riikliku raha- ja eelarvepoliitika vajalikkust.
Riigikulude osakaal rahvuslikus sissetulekus kasvas praegustes tööstusriikides kiiresti: kui 19. sajandi lõpul oli see keskmiselt alla 10 protsendi, siis pärast Teist maailmasõda juba enam kui 40 protsenti.
See "segamajanduse" mudel oli 20. sajandi tippsaavutus, mis pani arenenud majandustes aluse enneolematule sotsiaalse sidususe, stabiilsuse ja jõukuse perioodile. Kuid 1980. aastatest alates hakkas see mudel murenema ja näib nüüd olevat oma aja ära elanud.
Selle põhjuseks on globaliseerumine. Sõjajärgne majandus toimis rahvusriikide tasemel. Riikidelt nõuti kaubanduse liberaliseerimist vaid piiratud ulatuses ning ühiskondlikult tundlikele sektoritele (nagu põllumajandus) tehti erandeid.
Praegune kriis näitab, kui kaugele me oleme sellest mudelist liikunud. Keegi polnud kaitsemehhanisme paika pannud, mis oleks vältinud maailmas liigse likviidsuse teket, eluasemebuumi ja -krahhi ning kriisi levikut epitsentrist kaugemale.
Järeldus: kapitalism pole mitte surnud, vaid me peame selle taasleiutama uueks sajandiks, kus majandusliku globaliseerumise jõud on endisest hoopis võimsamad.
Peame välja mõtlema, kuidas saavutada parem tasakaal turgude ja neid toetavate institutsioonide vahel ülemaailmsel tasandil.
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele