Riigiametnik: õppelaenu kustutamise lõpetamine läheb väga korda

Ka teine anonüümseks jääda soovinud riigiametnik (nimi toimetusele teada – toim.) nimetas uudist halvaks. "Kahetsusväärne lugu sel juhul, kui riigi eelarvest makstakse ikka erakondadele toetust, millega teostatakse reklaamikampaaniaid, makstakse riigikogu ametnikele esindustasu," rääkis ta.

"Olen nõus ise ka püksirihma koomale tõmbama juhul, kui seda teevad ka kõrgemad riigiametnikud," lisas ta. Töö, mida ma praegu teen, meeldib mulle sedavõrd, et olen nõus palgakärpe üle elama, lootes asjade muutumist peagi paremuse poole, nentis anonüümne ametnik.

Kumbki neist ei plaani kohtusse pöörduda, kuigi mõlemad teavad õiguspärase ootuse printsiibist. Selle põhimõtte järgi ei või riik käituda enda kodanike suhtes sõnamurdlikult ehk lubada üht ja tegutseda teistmoodi. Käesoleval juhul on riigitöötajatel tekkinud õiguspärane ootus, et nende õppelaen (vähemalt) ametisse nimetamise ajal kehtinud tingimustel ka kustutatakse, ütles advokaadibüroo Aivar Pilv partner ja vandeadvokaat Ilmar-Erik Aavakivi.

"Loomulikult mul oli õigustatud ootus," vastas nõunikuna töötav ametnik. "Uue avaliku teenistuse seadusega seoses on räägitud, et õppelaenu hüvitamine lõppeb tulevikus ära, aga need, kes praegu ametis on, on riigi maksmisega arvestanud," lisas ta.

Triin Toompuu kinnitusel on kohtuskäimisest kergem õppelaen ise tagasi maksta. "Ma arvan, et lihtsam on ära maksta. Kui saaks ühishagi esitada, siis võib-olla veel kaaluks. Enamus inimestel ei ole ju pädevuski, peab endale advokaadi palkama või keegi peab sulle hagi koostama ja see läheb lõpuks keerulisemaks, kui käega lüüa ja see ära maksta," arutles Toompuu riigi otsuse tagajärje üle.