Eesti riigi tervis Läti omast tugevam

Swedbanki makroanalüütiku Maris Lauri sõnul on Läti ja Eesti majandusseosed oluliselt väiksemad, kui arvatakse, näiteks suurema osa kaubavahetusest moodustavad transiitkaubad. Pigem on seos kahe riigi vahel mentaalne, nentis Lauri. "Läti riigisektor oli muu majandusega võrreldes suurem ja ebaefektiivsem kui Eesti oma ning Läti eelarve on olnud peaaegu kogu aja puudujäägis, samuti pole neil kogutud reserve," tõi Lauri välja erinevusi.

Eestile tuleb kasuks Soome naabrus ja tihe koostöö

Eesti oluliseks eeliseks Läti ees pidasid nii suurinvestor Helenius kui ka Läti endine rahandusminister Uldis Osis meie põhjanaabrit Soomet. "Soome on nagu meie sõbralik suur vend, samas kui Läti suur vend on ainult Venemaa, kes pole nii sõbralik," nentis Helenius. Ta tõstis esile Soome ja Eesti vahelist tihedat koostööd ja Soome ettevõtjate huvi Eestisse investeerimise vastu. "Mina tunnen, et Eestil läheks paremini, kui ta seostaks end tugevamalt Põhjamaade, mitte Baltimaadega," rääkis ta. Helenius uskus, et raskel ajal on Soome valmis Eestile toeks olema koos Rootsiga, kes on meiega tihedalt seotud pangandussektori kaudu.

Erinevustest kahe riigi vahel tõi Uldis Osis välja, et Eesti ettevõtjad ja poliitikud on käitunud ettevaatlikumalt ja vähem priiskavalt kui Läti kolleegid. Samuti oli laenubuum ja selle praegune laastav mõju Lätis tunduvalt massiivsem kui Eestis.

Läti võib tekitada ahelreaktsiooni

Kuigi Eesti ja Läti vahel erinevustest puudu ei ole, nentisid analüütikud, et kui Läti latt peaks devalveeritama, on surve Eestile sama teed minna suur. "Lätis on devalveerimise tõenäosus 50 : 50, aga kui nemad devalveerivad, teeb Eesti sama 70-80protsendilise tõenäosusega," arvas Osis.

Tema sõnul tekib paratamatult ahelreaktsioon, millest ei pruugi Eestit päästa ka Põhjamaadest raha laenamine. "Laenuraha läheks musta auku ja peagi saabuks tasumise tund," hoiatas Osis.

Danske analüütik Chris-tensen nentis, et Eestil tasub valmistuda halvimaks, kuid loota parimat.