Laoehitus passib pika äriga

"Kas ehitada või rentida? Nüüdses olukorras on kasulikum ehitada endale siis, kui plaanid äri teha pikas perspektiivis," kinnitas Infotark ASi juhatuse esimees Jüri Ross.

Büroomaailm avas uue logistikakeskuse juuli lõpus ning peab nüüd läbirääkimisi potentsiaalsete klientidega, sest kogu pinda praegu ise ei vajata. "Esimeses etapis ehitasime valmis 4500 m2 pinda, nüüd lisandus veel 7000. 2001. aastal ladu ehitades arvestasime, et laopinda jätkub kaheksaks aastaks ja nii juhtuski. Aastad olid õnnelikud ja suutsime laenu ära maksta ennaktempos," meenutas Ross.

Viimasel ajal on küll kaubamahud kahanenud, aga oluliselt on madalamad ka ehitushinnad. Seetõttu otsustas Infotark laopinna laiendamist jätkata. Ross usub, et kvaliteetne ja tänapäevase tehnoloogiaga logistikakeskus tühjalt seisma ei jää. "Meil on praegu välja rentida ligi 4000 ruutmeetrit. Huvilisi on, läbirääkimised käivad ja septembri lõpuks peaks lepingud sõlmitud olema," lisas ta.

Uuel pinnal on lahendused nõudlikumale kliendile, näiteks võimaldavad 10 meetri kõrgused mahukad karussellhoidekapid ladustada väga kallist toodangut. Büroomaailma pinnale ongi oodatud elektroonikaga tegelevad firmad, aga ka mööblimüüjad. "Peamiselt pakutakse turul nn lavakohta, meie võtsime suuna kauba pakendamisele ja komplekteerimisele. Kui siiani oleme seda teinud enda tarbeks, siis nüüd pakume teenust ka teistele," sõnas Ross.

"Vähemalt viis aastat saame oma pindu välja rentida, aga võib-olla 10 aasta pärast vajame neid juba ise," näeb ta lao tulevikku. "Oma ladu tasub ehitada neil, kes tahavad oma äri lastele ja lastelastele jätta. Lühiajalistel ettevõtetel on kindlasti mõttekam rentida," lisas ta.

Samas on ka ettevõtteid, kes on oma laost loobunud. Nii hakkas alkoholi hulgimüüja MV Eesti teenust sisse ostma Logistika Plussilt.

Logistika Plussi kliendihalduri Raili Berklundi sõnul on MV Eesti näol tegemist suurkliendiga. "Laopartneriks olemine tähendab, et ettevõte loobub oma laost ja ostab teenuse täies mahus sisse," sõnas Berklund. Firmale pakutakse aktsiisi- ja tollilao teenuseid.

"Liviko laomajandus jaguneb kaheks: meil on oma ladu valmistoodangu jaoks, kust see läheb edasi Smarteni hulgilattu. Smartenist ostamegi sisse valdava osa laologistika- ja transpordi teenustest," rääkis Liviko ASi juhatuse esimees Janek Kalvi.

Tema sõnul pole Smarten Liviko-sugust klienti saanud hõbekandikul, vaid konkurssidel osaledes nii-öelda kastanid tulest välja toonud.

Kalvi peab oluliseks, et ettevõtte laoga seotud kulud on muutuvkulud ja makstakse vaid tarbimise eest. Alkoholitootja leping on sõlmitud selliselt, et kulud võivad vastavalt käiveldusliitritele muutuda ka iga kuu. "Kui investeerida oma lattu ja töötajaskonda, siis muutub see ettevõtte jaoks püsikuluks. Eelistame muutuvkuludega laoteenust, kuna see võimaldab ventiili reguleerida vastavalt vajadustele," selgitas ta.

Kas Liviko on plaaninud ka oma lao ehitust või laiendust? "Monitoorime laoteenuste turgu kogu aeg. Praegu Liviko oma logistikakeskust ei vaja, aga see ei välista, et tulevikus ühel hetkel see vajadus tekib," märkis Kalvi.

Domus Kinnisvara andmeil on kliendid kulude kärpimiseks vahetanud laopinna väiksema vastu ka 10-15 krooni soodsama ruutmeetrihinna puhul. Enim on nõutud 200-300 m2 suurused pinnad.

Sõltuvalt objekti seisukorrast ja asukohast on pakutavate pindade üürihinnad üsna erinevad. Turul kaubeldakse aktiivselt hindade ja tingimuste üle. Sageli saavutatakse kokkulepe, mis on märksa madalam üldisest hinnatasemest. Väga soodsad lepingud sõlmitakse üldjuhul lühiajalise või tähtajatuna.

Üürihind on valikul olulisim, ent üha tähtsamad on ka lisatingimused, nagu parkimiskohad, ühistranspordi lähedus ja kommunaalkulud. Hinnavõidu saamiseks tuleb jälgida, et pealtnäha madal üürihind ei oleks peidetud täiendavatesse halduskuludesse.

Sügistalvel on tõusmas kommunaal- ja hoolduskulud, mistõttu ollakse valmis laopindasid üürile andma oluliselt madalama hinnaga, et mitte ise maksta kommunaalkulusid tühja pinna eest. Kasvab nõudlus väiksemate 200-500ruutmeetriste laopindade järele.

Kuna tarbimine jätkuvalt väheneb, on turule tulnud ka suuremad laopinnad. Üüripakkumiste ja müügipakkumiste hulk on suurenenud, kuid kahjuks on paljude omanike ootused liiga optimistlikud, sest seoses pindade likviidsuse ja üürihindade langusega ei pruugi tootlus olla ootuspärane.

Müügitehinguid tehakse vähe, kuna hinnad langevad ja ebakindlus majanduses püsib - võrreldes tipuga on üürihindade langus sõltuvalt asukohas ja objektist 30-60 protsenti. Suve jooksul on hinnad stabiliseerunud.

Endale soodsa pinna leidmiseks on parim võimalus pidada läbirääkimisi olemasoleva pinna omanikuga, rääkida talle plaanidest minna odavamale pinnale, tuua näiteid soodsamatest üüritehingutest.

Autor: Tea Taruste