Ligi: seekord ükski minister ei vaielnudki vastu

Kui suur oli see vahe rahandusministri poolt püstitatud eesmärkide vahel enne kabinetiistungit ja kui suur see vahe on pärast kabinetiistungit, küsis Eiki Nestor riigikogu infotunnis ministrilt.

"Mina sisenesin sinna kabinetti Maastrichti kriteeriumidele vastava projektiga ja väljusin ka. Kaust on sama, aga muidugi ma võtsin teatavaks hulga pretensioone ja pean nendega edasi töötama, see on mu roll. Arvuliselt neid hinnata on praegu hästi raske, sest meil oli mõningane puhver ka juba tekitatud lisatulude arvel. Ma pean ära hindama, mis maksab mõnel juhul retoorika, mis maksab mõnel juhul jällegi siis selline, ütleme, et mis ulatuses anda siis numbrilisele nõudmisele järgi või mitte järgi. See on kokkuarvutamise küsimus veel, milleks ma pean olema hiljemalt reedeks valmis juba. Pigem me teeme selle rutem ära. Ülesanne on hästi raske olnud, seda ei saa eitada. Eriti raske on olnud see suvi, kus ettepanekute kuhi on ikkagi olnud märksa suurem kui see, mis on alles jäänud. Ei tule keerulised otsused sugugi õigel ajal, nagu vahel väidetakse," vastas Ligi.

Nestor tahtis teada, kas võib nimetada konkreetseid asju, mida kabinetis kokku lepiti, mis viisid valitsust sellele eesmärgile lähemale, mis rahandusminister on Maastrichti kriteeriumide nõuetele vastavuses punases kaustas kabinetti viinud.

Rahandusminister tunnistas, et tema jaoks oli kõige suurem kokkulepe see, et peaaegu et esimest korda ametiaja jooksul keegi kiitis valitsuse istungil rahandusministrit ja see kokkulepe seisnes selles, et keegi ei vaielnud vastu.

"See oligi näiteks kokkulepe. On raske hinnata ka neid emotsioone kohe rahaliselt ja öelda, mis on lõppkokkuvõttes selle tulemus. Ütleme siis, tehniliselt näeb asi välja niimoodi, et mina võtsin oma kohustuseks ja ega valitsus ei oleks ka tõenäoliselt leppinud minu jutuga või meie jutuga nii kergesti, kui ma ei oleks selle 3% piires eelarve projektiga läinud. Seal oli alguses piirsumma, mis oli väga mehaaniliselt tehtud, lõpus oli minu ettepanek peale läbirääkimisi. Vahepeal olid läbirääkimiste pretensioonid, nende arvestamise määr ja rõõmuga võeti vastu kõik see, mida rahandusministeerium oli nõus valdkonniti juurde andma lisatulude arvel. Aga täiesti rõõmutult võeti vastu see, mis andmata jäi. Tuleb üle hinnata, ma ei oska seda niimoodi öelda. Kõigil on oma pretensioonid, oli ka väikest tulude vaidlustamist. Näiteks dividendide osas. Aga ma arvan, et see oli vast liialdatud. Need arvutused on keerulised, need vastused. Supp on veel liiga soe, aga need vastused loomulikult peavad tulema," rääkis Ligi.

Ligi märkis, et viimases vaatuses on vist tõesti põhirõhk tulude suurendamisel. "See valulävi on mõneski valdkonnas läbitud ja on ka mitut sorti tõkkeid, aga kõik algas ju sellest, et me projitseerisime 2010. aasta eelarve sõltuvalt senistest tegevustest ja kohustustest 2010. aastasse ja lõikasime sealt siis ühtlaselt 9%. Nii et tegelikult 9% kulude kärbe oli eesmärk. Selge, et kõigis valdkondades seda võimalik teha ei ole, näiteks, sotsiaalvaldkonnas seda teha ei ole võimalik. Näiteks, haridusvallas me lepime mitmete kulude suurenemisega või säilimisega, mitte kärpimisega, ütleme niimoodi. Neid valdkondi on veel, kus tuleb lisaraha. Kui te võtate 9% kärpeks ja sinna tagasi, siis saate ühe tulemuse, aga selles praeguses etapis me pigem võtame sellest 9%-st tagasi, sellepärast ma räägin tulude juurdetekkimisest, et lisatulusid suurusjärgus 3 miljardit pidi rahandusminister välja käima, et anda mingigi võimalus katta neid vajalikke kulutusi. Aga sellele eelnes kärbe nagu varasematelgi kordadel," selgitas ta.