- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuue kuuga tabatud sama palju salasuitsu, kui mullu kokku
Äripäev palus Maksu-ja Tolliameti
peadirektori asetäitjal Dmitri Jegorovil kommenteerida salasigarettide
ja-kaubanduse hetkeolukorda Eestis, taustaks Äripäeva fotograafi eilne
fotosessioon Lasnamäe turul, kus ta pildistas segamatult avalikult toimunud
salasuitsuäri.
Jegorov nimetab algatuseks salakaubaäri olukorda hästi iseloomustavad numbrid.
"EMTA on seni keskendunud aktiivsele tööle piiril ja suuremahulise salakaubanduse tõkestamisele. Turureidid ja üksikute edasimüüjate vahelevõtmine on kindlasti kallim ja vähem efektiivne meede, kui nende varustuskanalite häirimine. Kui 2008. aastal oli tollikontrolli tulemusena kinnipeetud sigarettide kogus 5,5 miljonit, siis ainuüksi 2009. aasta I poolaastaga peeti kinni 4,6 miljonit sigaretti," räägib Jegorov.
Kas keegi on enda töö tegemata jätnud, et Eestisse üha enam salatubakat sisse veetakse?
"Otseselt ei saa me süüdistada kedagi oma töö tegemata jätmises, kuid selge on see, et eelarvekärped siin töö tegemist lihtsamaks ei tee. Praeguses situatsioonis on vaja määrata prioriteete, millega riik ehk meie tegeleme aktiivselt, millega aeg-ajalt ja millega tegelemiseks meil ressurssi ei jätku. Seni oleme oma tööga hakkama saanud, kuid kahed ees olevad tubakaaktsiisi tõusud (nii 1.1.2010 kui 1.1.2011) seavad meie töö planeerimisele omad tingimused," muretseb Jegorov.
Phillip Morris Eesti esindaja on väitnud, et aasta jooksul on nende kauba müük Ida-Virumaal langenud tervenisti 40%.
"Meie analüütilised teenistused sellistele geograafilistele analüüsile väga ei keskendu, kuid ka meie oleme kursis tubakamüüjate murega, et Ida-Virumaal on legaalse toodangu müügiga väga suured raskused. Selge, et majanduslik olukord tervikuna, eraldi võetuna ka tööpuudus, on otseses seoses sooviga lisa teenida," tähendab Jegorov.
Salakaubanduse osakaal on ligikaudu 25%. Mida see riigieelarve seisukohalt tähendab?
"Konjunktuuriinstituut on hinnanud salatubakaga maksutulu kaotuseks 2008. aastal ca 660 miljonit krooni. Samas tuleb silmas pidada, et varimajanduse täpse osakaalu leidmine on äärmiselt keeruline ning maksukao leidmine, korrutades tarbitud salatubaka koguseid kehtivate maksumääradega, ei pruugi olla adekvaatne, kuna kõrgema hinna puhul oleksid ilmselt ka tarbitavad kogused oluliselt väiksemad," lisab maksuametnik.
Ta ütleb, et salatubakat tuuakse Eestisse põhiliselt kahel erineval viisil.
"Suuremahulised organiseeritud salakaubanduskanalid ning kokkuostmine (edasimüügi eesmärgil) igapäevaselt üle piiri maksuvaba normi ulatuses sigarette toovatelt kodanikelt. Viimane võimalus on alates suvest oluliselt keerulisem, kuna maksuvabastuse piirmäär langes plokilt kahele pakile. Seoses sellega me eeldasimegi, et kui varutud kogused hakkavad ammenduma, hoogustub esimest tüüpi pettus," lisab maksuameti asejuht.
Jegorov nendib, et esimest tüüpi salakaubandus on alatiseks nähtuseks riikides, kus maksumäära vahe naaberriikidega on suur.
"Sarnased probleemid eksisteerivad ju ka EL-i sees, näiteks vodkaturism ja aktsiisipettused. Seetõttu on kõrgema maksumäära kehtestamisel alati vaja arvestada suurenevate kuludega maksutulu kogumisel, seda nii tehnilise varustuse poolelt kui ka kontrolliametnike näol," märgib asjatundja.
Seotud lood
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele