Maksumaksja kaotab kahel järgneval aastal 3 mld krooni

„Kriisi ajal on kindlasti halb maksukoormuse tõus, aga meil on sellest ikkagi väga palju tagasi saada - finantsstabiilsus ja euro, mis on majandusele vaieldamatu stiimul,“ toonitas Ligi. Eesti Panga hinnangul tähendab see ka riigieelarvesse miljardeid, lisas ta.

2010. a riigieelarve prognoosi kohaselt kasvab maksukoormus 2009. a 35,2 protsendilt 2010. a 36,4 protsendile. Võrreldes 2009. a prognoositava laekumisega vähenevad tulud 2010. aastal 2,9 protsenti.

2010. a tulude prognoosis kasvab kõige enam füüsilise isiku tulumaks, 51,2 protsenti, kui juriidilise isiku tulumaks langeb 35,8%, mis on kõige suurem langus kogu kuludest.

Rahandusministeeriumi riigieelarve koordinatsiooni ja seire osakonna juhataja Kadri Maasiku sõnul on nii suurel füüsilise isiku tulumaksu kasvul kaks peamist põhjust. „Peamine osa tuleneb esimese lapsega seotud tulumaksu soodustuste mõjust ja teine pool tuleneb asjaolust, et käesoleva aasta esimesel poolaastal muudeti riigi- ja kohaliku omavalitsuse vahel jaotatavat tulumaksusuhet. Ehk riigile laekub mõningases ulatuses enam tulumaksuvahendeid ja kohalikule omavalitsusele vähem,“ selgitas ta.

Suuremad muudatused tuludes võrreldes 2009. aastaga:

1. Alkoholiaktsiisi tõus 10% alates 1. jaanuarist 2010 (täiendava tõusu mõju kange alkoholi hinnale on ligikaudu 6,25% 0,5 liitri kohta ja lahja alkoholi hinnale ligikaudu 2% 0,33 liitri kohta.)

2. Tubaaktsiisi tõus 20% 1. jaanuarist 2011. Muudatus avaldub 2010. a riigieelarvele tekkepõhist mõju.3. Samuti nagu sel aastal otsustati ka järgmisel aastal tulumaksu määra vähendamise peatamine alates 1. jaanuarist 2010 (tulumaksumäär 21%); maksuvaba tulu tõstmise peatamine alates 1. jaanuarist 2010 (maksuvaba tulu 27 000 krooni aastas) ning esimese lapse täiendava maksuvaba tulu kaotamine alates 1. jaanuarist 2009 (mõju 2010).

Allikas: rahandusministeerium