- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maksumaksja kaotab kahel järgneval aastal 3 mld krooni
Kui valitsus rõõmustab tuleval ja
ületuleval aastal tulumaksumäära langetamise ja maksuvaba miinimumi tõstmise
peatamisest saadava täiendava tulu üle riigieelarves, siis maksumaksjale
tähendab see 3 mld krooni kaotsi läinud raha.
Täna valitsuse heakskiidetud riigieelarve eelnõu järgi võetakse tulumaksumäära alandamise ja maksuvaba miinimumi tõstmisest loobumise tulemusena tuleval aastal füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt 1,06 mld krooni eelarvesse plaanitust rohkem ja 2011. a juba 1,94 mld krooni plaanitust rohkem. Lastega peredelt saab riik 2011. a esimese lapse täiendava maksuvaba tulu kadumisega 780 mln krooni.
„Laste pealt tulumaksu vabastust ei ole keegi efektiivseks sotsiaalmeetmeks pidanud, aga mul on rohkem kahju maksumäära alandamisest ja maksuvaba miinimumist, mis on üks pikaajaline poliitika, mida kriisi oludes lihtsalt ei suuda jätkata,“ kommenteeris rahandusminister Jürgen Ligi tänasel pressikonverentsil. „Ma usun, et ühiskond on seda endale teadvustanud."
Ligi sõnul maksukoormus järgmisel aastal küll kasvab, aga pärast seda peaks hakkama langema. „Maksukoormus tegelikult, kui me määrasid ja aktsiise enam palju ei puuduta, hakkab edaspidi langema. Hetk on väga kriitiline ja panus on väga suur, aga need on olnud sellised paratamatud otsused,“ nentis ta.
„Kriisi ajal on kindlasti halb maksukoormuse tõus, aga meil on sellest ikkagi väga palju tagasi saada - finantsstabiilsus ja euro, mis on majandusele vaieldamatu stiimul,“ toonitas Ligi. Eesti Panga hinnangul tähendab see ka riigieelarvesse miljardeid, lisas ta.
2010. a riigieelarve prognoosi kohaselt kasvab maksukoormus 2009. a 35,2 protsendilt 2010. a 36,4 protsendile. Võrreldes 2009. a prognoositava laekumisega vähenevad tulud 2010. aastal 2,9 protsenti.
2010. a tulude prognoosis kasvab kõige enam füüsilise isiku tulumaks, 51,2 protsenti, kui juriidilise isiku tulumaks langeb 35,8%, mis on kõige suurem langus kogu kuludest.
Rahandusministeeriumi riigieelarve koordinatsiooni ja seire osakonna juhataja Kadri Maasiku sõnul on nii suurel füüsilise isiku tulumaksu kasvul kaks peamist põhjust. „Peamine osa tuleneb esimese lapsega seotud tulumaksu soodustuste mõjust ja teine pool tuleneb asjaolust, et käesoleva aasta esimesel poolaastal muudeti riigi- ja kohaliku omavalitsuse vahel jaotatavat tulumaksusuhet. Ehk riigile laekub mõningases ulatuses enam tulumaksuvahendeid ja kohalikule omavalitsusele vähem,“ selgitas ta.
Suuremad muudatused tuludes võrreldes 2009. aastaga:
1. Alkoholiaktsiisi tõus 10% alates 1. jaanuarist 2010 (täiendava tõusu mõju kange alkoholi hinnale on ligikaudu 6,25% 0,5 liitri kohta ja lahja alkoholi hinnale ligikaudu 2% 0,33 liitri kohta.)
2. Tubaaktsiisi tõus 20% 1. jaanuarist 2011. Muudatus avaldub 2010. a riigieelarvele tekkepõhist mõju.3. Samuti nagu sel aastal otsustati ka järgmisel aastal tulumaksu määra vähendamise peatamine alates 1. jaanuarist 2010 (tulumaksumäär 21%); maksuvaba tulu tõstmise peatamine alates 1. jaanuarist 2010 (maksuvaba tulu 27 000 krooni aastas) ning esimese lapse täiendava maksuvaba tulu kaotamine alates 1. jaanuarist 2009 (mõju 2010).
Allikas: rahandusministeerium
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele