Juhtkiri: Minister X keeraks Eesti e-riigi lukku

OMX Baltic0,08%318,14
OMX Riga−1,09%954,61
OMX Tallinn−0,01%2 205,83
OMX Vilnius0,19%1 500,85
S&P 5000,17%7 650,5
DOW 30−0,18%51 682,64
Nasdaq 0,39%26 522,55
FTSE 100−1,45%10 659,13
Nikkei 2251,38%65 018,95
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,87
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%96,6

OMX Baltic0,08%318,14
OMX Riga−1,09%954,61
OMX Tallinn−0,01%2 205,83
OMX Vilnius0,19%1 500,85
S&P 5000,17%7 650,5
DOW 30−0,18%51 682,64
Nasdaq 0,39%26 522,55
FTSE 100−1,45%10 659,13
Nikkei 2251,38%65 018,95
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,87
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%96,6

Äripäeva meelest ei tohi riigikogu seadustada justiitsministeeriumis koostatud avaliku teabe seaduse muudatusi, mis lubavad riigiasutustel veebikülgedel salastada neid puudutava teabe kuni töötajate nimede ja palgaandmeteni välja - praeguses sõnastuses muudatused tõmbavad e-riigile kriipsu peale, muudavad suhtlemise riigi ja omavalitsustega umbisikuliseks ja võimaldavad kuulutada mis tahes maksumaksja raha laristamisjuhu vaata et riigisaladuseks.

Justiitsminister Rein Lang - või tuleb teda seadusemuudatustest õhkuva vaimsuse järgi hoopis minister Xiks kutsuda? - põhjendab muudatuste vajalikkust sellega, et praegu ei ole julgeolekuohu korral piisavalt võimalusi piirata ligipääsu riigiasutuste kodulehekülgedele.

Oht julgeolekule võib olla vägagi reaalne - meenuvad pronksiööaegsed küberrünnakud ja nende tekitatud kahju mitte ainult avaliku sektori asutustele, vaid ka paljudele teistele organisatsioonidele ja eraettevõtetele. Ent küberrünnakute takistamine on rohkem tehnilisem probleem, vähem on siin abi tippjuristide osavast sõnademängust.

Mõistet "julgeolekuoht" ei ole täpsustatud - see annabki asutuste juhtide fantaasiale vaba voli ja piiramatu tõlgendusvõimaluste hulga.

Ebamääraste mõistete seadusesse sissekirjutamine teenib toimetuse meelest hoopis teist laadi huve - ajada n-ö vett sogasemaks, et maksumaksjate rahaga oleks hõlpsam teha just seda, mis ühe avaliku sektori asutuse juhil pähe tuleb, ilma et peaks sellest kellelegi, näiteks ajakirjandusele, aru andma.

See, et praegu kiputakse väga kergekäeliselt kuulutama asutusesiseseks kasutamiseks kõikvõimalikke dokumente, annab märku, et toimetus ei muretse asjata. Üks hiljutine näide on ka riigisekretäri Heiki Looti katse salastada riigikantselei töötajate välislähetused 75 aastaks. Katse, mis seekord luhta läks, võib õnnestuda pärast seda, kui muudatused seaduse jõu saaksid.

See oleks isegi hullem kui nõukaajal. Siis istus nn glavlit Tallinnas Pärnu maanteel Ajakirjandusmaja neljandal korrusel ja vaatas, et lehtedesse ei satuks poliitiliselt ebakorrektsed seisukohad ega näiteks andmeid, palju oli siin ajateenijaid või laevu. Kui seda võinuks isegi punase riigi saladuseks pidada, siis näiteks justiitsministeeriumi kantslerite nimed ja palgaandmed seda kindlasti mitte ei ole. Eelnõu järgi võib igast riigiasutuse juhist saada tsensor, kes saab tõkestada kogu info sellest, mida see asutus teeb maksumaksja rahaga.

Eesti inimestel ei tule karta võimu kaugenemist mitte haldusterritoriaalse reformi, vaid nimelt sellise seadusloome tulemusena. Kui minister X tahab e-riiki lukku keerata, siis ei pea rahvaasemikud Toompeal ju seda tal teha lubama. E-riik ei tähenda vaid interneti kaudu teenuse saamist, vaid eelkõige läbipaistvat riiki.

Juhtkiri: Minister X keeraks Eesti e-riigi lukku

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised