- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,08%39 732,63
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,11
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,08%39 732,63
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,11
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Juhtkiri: Minister X keeraks Eesti e-riigi lukku
Äripäeva meelest ei tohi riigikogu
seadustada justiitsministeeriumis koostatud avaliku teabe seaduse muudatusi, mis
lubavad riigiasutustel veebikülgedel salastada neid puudutava teabe kuni
töötajate nimede ja palgaandmeteni välja - praeguses sõnastuses muudatused
tõmbavad e-riigile kriipsu peale, muudavad suhtlemise riigi ja omavalitsustega
umbisikuliseks ja võimaldavad kuulutada mis tahes maksumaksja raha
laristamisjuhu vaata et riigisaladuseks.
Justiitsminister Rein Lang - või tuleb teda seadusemuudatustest õhkuva vaimsuse järgi hoopis minister Xiks kutsuda? - põhjendab muudatuste vajalikkust sellega, et praegu ei ole julgeolekuohu korral piisavalt võimalusi piirata ligipääsu riigiasutuste kodulehekülgedele.
Oht julgeolekule võib olla vägagi reaalne - meenuvad pronksiööaegsed küberrünnakud ja nende tekitatud kahju mitte ainult avaliku sektori asutustele, vaid ka paljudele teistele organisatsioonidele ja eraettevõtetele. Ent küberrünnakute takistamine on rohkem tehnilisem probleem, vähem on siin abi tippjuristide osavast sõnademängust.
Mõistet "julgeolekuoht" ei ole täpsustatud - see annabki asutuste juhtide fantaasiale vaba voli ja piiramatu tõlgendusvõimaluste hulga.
Ebamääraste mõistete seadusesse sissekirjutamine teenib toimetuse meelest hoopis teist laadi huve - ajada n-ö vett sogasemaks, et maksumaksjate rahaga oleks hõlpsam teha just seda, mis ühe avaliku sektori asutuse juhil pähe tuleb, ilma et peaks sellest kellelegi, näiteks ajakirjandusele, aru andma.
See, et praegu kiputakse väga kergekäeliselt kuulutama asutusesiseseks kasutamiseks kõikvõimalikke dokumente, annab märku, et toimetus ei muretse asjata. Üks hiljutine näide on ka riigisekretäri Heiki Looti katse salastada riigikantselei töötajate välislähetused 75 aastaks. Katse, mis seekord luhta läks, võib õnnestuda pärast seda, kui muudatused seaduse jõu saaksid.
See oleks isegi hullem kui nõukaajal. Siis istus nn glavlit Tallinnas Pärnu maanteel Ajakirjandusmaja neljandal korrusel ja vaatas, et lehtedesse ei satuks poliitiliselt ebakorrektsed seisukohad ega näiteks andmeid, palju oli siin ajateenijaid või laevu. Kui seda võinuks isegi punase riigi saladuseks pidada, siis näiteks justiitsministeeriumi kantslerite nimed ja palgaandmed seda kindlasti mitte ei ole. Eelnõu järgi võib igast riigiasutuse juhist saada tsensor, kes saab tõkestada kogu info sellest, mida see asutus teeb maksumaksja rahaga.
Eesti inimestel ei tule karta võimu kaugenemist mitte haldusterritoriaalse reformi, vaid nimelt sellise seadusloome tulemusena. Kui minister X tahab e-riiki lukku keerata, siis ei pea rahvaasemikud Toompeal ju seda tal teha lubama. E-riik ei tähenda vaid interneti kaudu teenuse saamist, vaid eelkõige läbipaistvat riiki.
Autor: 1706-aripaev
Enimloetud
Viimased uudised
Poolaasta TOP tehingud
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele