Laod kasvatavad kõrgust

Laotehnika ja -ehitusega tegeleva Balti Laomeister OÜ omanik ja juht Silver Alamaa tõdes, et pärast suvist seisakut on nüüd hakanud kliendid aktiviseeruma. Võrreldes buumiajaga on laoomanike ja rentnike pilgud just ladude sisemusele pööratud. "Kui buumiajal kerkisid laomajad, siis nüüd tegeletakse olemasolevate sisemuste tõhustamisega," võttis ta olukorra kokku.

Laomaailm OÜ juhatuse liige Tarmo Tuisk kinnitas, et laonduses on praeguseks trendiks taaskasutus ja vahetuskaubandus. "Eesmärk on ikka võimalikult vähe raha sisustuse alla panna. Palju soovitakse kasutatud riiuleid ja ka tööstusmööblit, kombineeritakse vana uuega," rääkis ta. Ladudes püütakse ära kasutada kogu kõrgust. Vahepõrandate abil mitmekordistatakse lao pind, levinud on lao- ja kontoripinna kokkuehitamine.

Põhiliste Eesti laonduse väljakutsetena nägi Alamaa laopinna pidajate harimist. "Asju ei ladustata põrandale - on ju olemas riiulid, mis loovad ohutuma, odavama ja mugavama töökoha," nentis ta. Eeskujuliku eritehnika kasutajana nimetas Alamaa kalandusfirmat M.V.Wool, mis kasutab relssidel erilisi kala ladustamise riiuleid. Olemasolevast laost pigistatakse välja maksimum ja see ongi tulevikusuund.

Enamik Henkel Makroflexi laost pole tüüpladu, vaid keemia- ja gaasimahutid. Vaid valmistoodanguladu on tüüpiline. "Eelkõige mõtled ikka tootmise ja alles siis ladude peale. Meil on lao käibekiirus suhteliselt kõrge - üle 20 päeva ei seisa laos ei tooraine ega toodang ning laoseisud on väikesed. Seetõttu ei näe ka põhjust laiendada või investeerida," rääkis Henkel Makroflex ASi tegevdirektor Märt Agur.

Tema sõnul on mitmed tarnijad teinud oma laod Henkeli tootmise lähedale ning kogu protsess töötab just in time põhimõttel. Uuendusliku poole pealt mainib ta elektroonilist valvet, mis vabastab tootja toorainemahutite jälgimisest ja tellimuste esitamisest. "Täisvastutus on tarnija käes. Tema saab teatud perioodi järel signaali keemiapunktidest ja toob vajadusel toorainet juurde," selgitas Agur.

Ensto Ensek ASi juhatuse esimehe Üllas Tähe sõnul saavutatakse kontserni tasandil kokkuhoid ümberkorraldustega, mis hõlmavad Soome tehaste sulgemist ning laiendamist Eestis. "Tootmise Soomest ületoomiseks ehitame Tallinna tehasele juurde 2800 ruutmeetrit. Uusi ladusid aga juurde ei tule, tahame efektiivsemalt hakkama saada ja kauba seisuaega laos vähendada. Ladudes tuleb ära kasutada täiskubatuur, mida on võimalik saavutada riiulite ökonoomsema paigutamisega. Laopinda meil üle kindlasti ei jää. Kui ruumi väheks jääb, rendime juurde, ehitama ei hakka," rääkis Täht.

Ensto Ensek ASi logistikajuht Cristian Kalve lisas, et efektiivsuse puhul kehtib põhimõte, et mida vähem tööd tuleb tööd kauba liigutamiseks teha, seda parem. Keila tehases on suuremad muudatused tehtud komponentide laos. Laiadest riiulivahedest loobumine ja lao ümbertõstmine võimaldasid tootmispinna kahekordistada. "Meil on 800 läbivoolupesa - ühelt poolt täidetakse, teiselt poolt võetakse vastu. Läbivoolusüsteem on oluline tööohutuse seisukohast, sest tõstukid jäävad ühele poole riiulit ja inimesed teisele poole," sõnas ta.

Välja võib ju mõelda ükskõik kui ulmelisi asju, kuid tegelikkuses ei ehitata isegi lihtsaid tavaladusid. Tarbijaid on vähe. Vast mõned tootmised tulevad Soomest ja Rootsist kulude kokkuhoiu nimel siia. Eesti tööjõud aga pole nii odav kui Hiina oma. Buumi või plahvatust oodata ei tasu.

Imeladusid ma siia oodata ei julge - oleme väike riik, mitte nagu hiiglaslik Saksamaa. Oleks hea, kui käibed taastuksid. Inimesed peavad hakkama raiskama! Alles siis saab tühjad laod täis - need on praegused laonduse väljakutsed.

Nüüd tuleb laopidajal pakkuda lisaväärtust, näiteks jaotus- ja pakkimisteenust. Otsest retsepti pole, igaüks vaadaku ise. Kui transiidiladude osas on näha mingitki liikumist, siis siseturu ladude vallas valitseb seisak.

Kui kaup liikuma ei hakka, ei juhtu midagi. Euroopast Venemaale veel midagi läheb, aga Venemaalt Euroopasse ei liigu midagi. Vagunid seisavad. Kui vagunid pääsevad liikuma, siis kasvavad ka ladustamist vajavad kaubamahud.

Siseturul aga on suur seisak. Kauplused suuri koguseid ei telli, vajatakse vaid näidiseid. Kaup käib poodidest kiirelt läbi, võetakse väikseid koguseid, mida õnnestub kindlalt müüa. Mitte nagu kaks aastat tagasi.

Võrreldes eelmise aasta sügisega on laondusturg poole jagu kukkunud. Meie käive on vähenenud 35-40%. Lisaks on laonduses puudus headest spetsialistidest, keda tuleb teisest laost üle meelitada.

Külmladusid, ehkki nendegi mahud on maas, on ikka vaja. Üldotstarbelisi ladusid saab ju kohandada kas või tootmiseks. Näiteks on neist tehtud aktsiisiladusid, kus alkoholile pannakse peale aktsiisimärke.

Autor: Tea Taruste