E-päev ligemal, D-päeva risk väike

Eestil hakkab paremini minema. Investorid niiviisi igatahes juba arvavad. See peegeldub riigile antud nn maksejõuetuse reitingus - CDSi hinnas -, mis novembris koostatud ülevaate järgi on 185 baaspunkti tasemel.

Eesti kohta on viimase aja arenguid arvestades see reiting isegi väga hea. Eesti maksejõuetuse risk on järjekindlalt vähenenud ning praegu on see pooleteise aasta madalaimal tasemel ehk pea samal tasemel, nagu see oli kriisieelsel ajal.

CDS (credit default swap) on sisuliselt kindlustusleping mingi riigi maksujõuetuks muutumise vastu. 185 baaspunkti ütleb investorile, kes tahab näiteks osta 10 miljoni krooni eest Eesti riigi võlakirju, et kui ta kardab riigi maksejõutuks muutumist ja tahab selle vastu oma investeeringu kindlustada, tuleb tal riskipreemiana maksta 1,85% - 185 000 krooni. Veebruaris olnuks CDSi hind ligemale kolm ja pool korda kõrgem.

Seega võime praegu Eesti puhul rääkida pigem usaldusreitingust. Kui investorite usaldus mingi riigi vastu suureneb, on see tavaliselt toonud kaasa ka laenuraha odavnemise selle riigi jaoks, samuti selle riigi ettevõtete jaoks. CDSide hinda jälgivad hoolega ka suured rahvusvahelisel finantsorganisatsioonid, nagu Rahvusvaheline Valuutafond, Maailmapank jt.

Kui vaadata meie naabreid, siis oleme selle reitingu järgi lähedal Venemaale. Läti võlakirjade maksejõuetuks muutumise vastu kindlustamise hind on aga ligi kolm korda ning Leedul kaks korda kõrgem kui Eestil.

Teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes ei küüni Eesti usaldusreiting näiteks Suurbritannia ega Rootsi tasemeni ega samuti eurotsooni kuuluva Saksamaa tasemeni, küll aga on see sisuliselt võrdne Kreekaga.

Kreeka ei ole praegu muidugi kõige parem võrdluskoht - seda riiki ähvardab enam kui 13protsendiline eelarvedefitsiit, avaliku sektori võlakoorem ulatub 135 protsendini sisemajanduse koguproduktist. Ent meie jaoks on kõrvutuses oluline, et tegemist on riigiga, kus on käibel euro.

Kui vaadata Eesti samu näitajaid - selle aasta prognoositav eelarvedefitsiit 4,2 protsenti, võlakoormus 10 protsenti SKPst, oleks meil justkui õigust juba valjemini koputada euro-uksele.

CDSi hinna kukkumine ongi toimetuse meelest eelkõige tingitud eurole ülemineku tõenäosuse suurenemisest. Investorid usuvad, et E-päev on ligemal ning D-päeva risk kaugemal - krooni devalveerimist karta pole tarvis.

Seega peksame Andrus Ansipi valitsust, mis me peksame - näiteks maksude tõstmise pärast või riigi alamatele osutatavate teenuste vähendamise eest, peame siiski tunnistama, et investorite arvamust on mõjutanud just valitsuse sammud euro kasutusele võtmiseks.