Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Suurim investeering läheb tee-ehitusse

Eile riigikogus heaks kiidetud 2010. aasta riigieelarves on kirjas suurimad summad konkreetsetele objektidele just teedeehituses.

Näiteks on Pärnu ümbersõidu ehitamiseks järgmisel aastal ette nähtud 370 miljonit krooni, Väo-Maardu teelõigule 370 miljonit, Kukruse-Jõhvi teelõigule 340 miljonit ja sadu miljoneid veel teistelegi.

Pärnu ümbersõidu projekti kahe esimese etapi kohta lepingud sõlminud ASi Koger & Partnerid nõukogu esimees Andres Koger ütles, et kui ehituslepingud on sõlmitud, siis on need summad lõplikud nagu aamen kirikus.

Maanteeamet kinnitas, et riigieelarve kajastab ühe aasta summasid, objektid on aga mitmeaastased ning nende eelarved on lepinguga fikseeritud.

Riigi Kinnisvara ASi Koidula projekti direktori Urmas Leinfeldi sõnul oli veel paar kuud tagasi ebakindlus, kas riik panustab tulevaks aastaks vajaliku summa, nüüd aga on kindel, et Koidula piirijaam valmib tähtajaks.

Riigieelarve eraldab Koidula raudteepiirijaama ehitamiseks 92,2 miljonit krooni.

"See on soovitud summa ja selle eest ehitatakse raudteejaama ümbritsev infrastruktuur," ütles Leinfeld.

Eesti Rahva Muuseumi direktor Krista Aru ütles, et ega nad rohkema raha eest järgmisel aastal teha ei jõuakski, kui riigieelarve neile raha ette näeb.

ERMi peahoone ehitamiseks on riigieelarves 69,1 miljonit krooni. "See summa tuleb kokku kahest allikast," täpsustas Aru. "Kultuurkapitalist saame selle osa, mis jääb üle Kumu laenu tagasimaksetes, orienteeruvalt on see summa 30-36 miljonit krooni. Ja teine allikas on riigieelarve."

Aru kinnitusel on ERMi peahoone ehitamise tähtaega pikemale venitatud seetõttu, et riik on otsustanud selle objekti rajamiseks mitte laenu võtta.

Aru sõnul jõuavad nad ära teha tööprojektid ja kõik ettevalmistused ehitamiseks. "Kuna Euroopa raha vastus võib tulla alles mais, ei ole mõtet riski võtta ja ehitustöödega enne sügist pihta hakata," lisas ta.

PRIA peadirektor Jaan Kallas tundis rõõmu, et põllumajandus-, maaelu- ja kalandustoetusi pole kärpekäärid nii tugevalt tabanud kui mõnda teist valdkonda. Eelarve on vähenenud vaid 0,55% võrra. PRIA saab riigieelarvest 4,496 miljardit krooni.

"On selge, et põllumeeste olukord on praegu väga keeruline ning meil on hea meel näha, et maamajanduse turgutamine ja maapiirkondade elukeskkonna arendamine on olnud valitsuse prioriteet," rääkis ta.

Kallase kinnitusel vähenevad PRIA majanduskulud järgmisel aastal sarnaselt kõigi teiste riigiasutustega. "Sel aastal olid need pisut alla 3 protsendi meie menetletavate toetuste eelarvest ning sellega oleme ilmselt juba praegu kõige efektiivsem makseagentuur terves Euroopas," sõnas ta.

Samas nentis Kallas, et eelarve vähenemine teeb PRIA elu tegelikult väga keeruliseks, arvestades järgmisel aastal toimuvat hüppelist töömahu kasvu. "Avame üle kümne täiesti uue toetusmeetme, lisaks näeme ette mitmete toetuste mahu suurenemist," selgitas ta.

Kuigi rahvusringhäälingu järgmise aasta eelarve on tänavusest väiksem 7,4 protsendi ehk 27,9 miljoni krooni võrra, ei leia selle juhatuse esimees Margus Allikmaa, et ringhäälingule oleks ülekohut tehtud.

"Arvan, et oleme teiste eelarveliste asutustega või sarnase profiiliga asutustega suhteliselt sama jalga käimas ja minu südametunnistus ei luba öelda, et peaksime olema mingis erilises positsioonis," rääkis Allikmaa.

Ta täpsustas, et tegelikult on rahvusringhäälingu eelarvet aasta jooksul kärbitud 13 protsendi võrra. "Kui me alustasime 403 miljoniga, siis uut aastat alustame 351 miljoniga ehk 52 miljonit krooni on vähem."

Samas kinnitas Allikmaa, et eelarvekärbetest hoolimata jätkuvad kõik olulised saated nii raadios kui ka televisioonis. "Oleme enda jaoks väga selgelt paika pannud, et uudiste mahtu ja uudiste formaati me ei muuda, või õigemini - me muudame seda kõige viimasena," rõhutas ta.