Põllumehe vaenlased ikka neli aastaaega ja valitsus

Mitme viimastel kuudel aset leidnud põllumeeste avaliku väljaastumise taga seisev Eesti Põllumeeste Keskliidu asepresident Jaan Sõrra on seda meelt, et meie põllumajandus on juba kaotanud oma elujõulisuse, mistõttu 2007. aasta taseme saavutamiseks võib kuluda üle viie aasta.

"Kui põllumees kaotab usu - ja tänaseks on see juba valdavalt juhtunud - siis pole tal enam motiivi pingutada. Ainus asi, mis saaks Eesti põllumajandust päästa, on valitsuse vahetus - võimule peavad tulema erakonnad, kes lubanud põllumeestele praeguse sigatsemise lõpetamist," sõnastas Sõrra oma poliitilise kreedo. "Põllumeeste keskliidu hinnangul praegune valitsus põllumehest ei hooli. Ma ei räägi ainult rahast, vaid eelkõige hoolimisest. Näiteks vaene Läti riik seda teeb, seal on toetuse määr maksimumtasemel ja diislikütte aktsiis ELi lubatud minimaaltasemel - üle viie korra madalam kui Eestis."

Hiiumaal Sireli mesindustalu pidav Peep Martverk tunnistas, et kuigi eurotoetused võivad olla toredad, ei ahvatle nende saamisega kaasnev bürokraatia teda neid taotlema.

"Kord sai proovitud, inimene tegi kuu aega tööd, et nõuded täidetud saaks, ja siis öeldi, et mingi raamatupidmise koefitsient ei vasta nõuetele. Ja kogu lugu!" iseloomustas Martverk oma toetuse taotlemisega seotud kogemust.

Eesti põllumeeste toetused peaksid tema arvates olema samad mis mujal Euroopas. "Veelgi enam - põhjamaine põllumajandus võiks olla rohkemgi toetatud kui lõunamaised suhkrukasvatused," leidis Martverk.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) juhataja Raul Rosenberg on optimistlikum, tema hinnangul paraneks Eesti põllumajanduse olukord, kui maailmaturul kasvaks nõudlus põllumajandustoodete, esmajoones piima, liha ja teravilja järele.

"Teiseks tuleks pankade abiga korrastada ettevõtete finantseerimist - rahavoo parandamiseks refinantseerida laene nii, et need oleksid pikemaajalised," märkis Rosenberg. "Otsetoetuste ja investeeringutoetuste taotlemiseks peaks vähendama riigisiseseid piiranguid."

Ta märkis, et üleilmne majanduslangus on kasvatanud mitmekordselt sihtasutuse antavate laenutagatiste mahtu.

"Kinnisvaraturul toimuv näitas, et kinnisvaratagatis ei ole alati kõige kindlam vahend laenu kindlustamiseks," ütles Rosenberg. "Seetõttu kasvab vajadus MESi pakutavate finantstoodete järele."

Mullu Maalehe poolt aasta põllumehe musternäidiseks valitud Puide talu peremees Mati Nurm tõdes, et tal tuli seda tiitlit kanda ajal, mis kujunes Eestimaa põllumehele üldse kõige keerulisemaks vähemalt taasiseseisvuse aastatel.

"Saame teravilja müües tonni kohta tuhat krooni omahinnast vähem, põllumees on praeguseks kivist vee välja pigistanud ja seis on ikkagi sitt, kuid see sitt peab saama tulevikule väetiseks," ilmestas Nurm Lennart Meri parafraseerides põllunduse olukorda, tuues ühe praegust maaelu iseloomustava asjaoluna veel välja igasuguste kontrollijate rohkuse.

"Saaks palju vähemaga hakkama, sest aeg ei vaja eksisteerimiseks kella. Praegu jääb mulje, et sinu talumaadele jõudnud ametnik kujutab endast idamaa tarka, kes on sattunud lollidemaale."

Mati Nurm näeb põllumajanduse helgema tuleviku võtit ühistegevuses, kusjuures tema hinnangul vajavad ühistud senise ninnu-nännu toetamise asemel jõulist toetamist.

"Olen kahe teravilja- ja rapsikasvatajate ühistu asutaja, meil on 160 liiget ja kamba peale 80 000 hektarit põldu," rääkis Nurm. "Koos on lihtsam majandada - sisendeid soetada, toodangut müüa, transporti korraldada ja müüa."

Optimistlikumate põllumeeste kildkonda kuuluvad need kümme talupidajat, kes tänavu valiti aasta põllumehe tiitli kandidaatideks.

Nii kinnitas hanekasvatusele keskendunud Nurga talu peremees Ülo Enno, et teda pole ükski valitsus millegagi toetanud, kuid tal pole ka toimetulekuga või toodangu müümisega kunagi raskusi olnud.

"Mul on koos poegadega paarsada hane ja hoolitsen selle eest, et kodumaine jõuluhani oleks alati saadaval," ütles Enno.

Peipsi lähistel Aravul tera- ja kaunvilja kasvatav Claid Sakson usub, et põllumajanduse olukorda aitaks parandada maaelu objektiivne kajastamine meedias, poliitiliste lubaduste täitmine ja ühistegevuse edendamine.

"Üks asi, mida pank laenu andmisel vaatab, on makstavate toetuste suurus. Kui esialgu lubatud toetusi maha tõmmatakse, ei ole ettevõtjail võimalik varem võetud kohustusi täita," selgitas ta. "Ühistegevus aga võimaldab ellu viia suuremahulisi investeeringuid."

Mahetootmisega tegeleva ASi Saidafarm enamusosaniku Juhan Särgava sõnul sõltub Eesti maamehe käekäik Euroopa Liidu ühtsest põllumajanduspoliitikast.

"Keskkonnameetmeid rakendatakse järjest jõulisemalt põhimõttel - pigem vähem, aga keskkonnahoidlikumalt," tõdes ta. "Toetusi kanaliseeritakse põllumajandustootjast tasapisi kõrvale. Moodsamad "rahasahtlid" toetusskeemides on märksõnad: maaelu, Leader, bioenergeetika, kliimamuutused, looduskooslused, Natura, nitraaditundlikud alad jms."

Särgava soostus, et nii või teisiti ootavad maaettevõtjat ees olulised muudatused, esimene neist vajadus energiatarvet vähendada, teine peale pressiv põhivarade uuendamise sund.

Lähemate aastate suurimad väljakutsed põllumajandusele seonduvad biotehnoloogiaga, mille üks eesmärk on alternatiivenergeetika, teine - senisest väiksema maakasutusega efektiivne põllumajandus.

Põllumajandus peab tahes-tahtmata käima ühte jalga maailma üldise säästlikkusele suunatud arenguga, rahuldades samas üha suurenevat toidutarbimist. Nii on teadlased välja arvutanud, et 2030. aastal vajavad maakeral elavad 8,3 miljardit inimest 70% rohkem liha kui praegu.

Euroopa Komisjoni teadus- ja arendustegevuse peadirektoraadi biotehnoloogiate ja toidusektori direktor Maive Rute kinnitas, et paljud maailma nn arenenud riigid on jõudnud heaolu kriitilise määrani, kus tarbimine pole enam jätkusuutlik.

"Põllumajandus ei saa lõputult laieneda, tuues ohvriks bioloogilise mitmekesisuse, elupaigad jmt. Maakera on tarvis hooldada nõnda, nagu üks hea aednik hooldab oma aeda," ütles Rute. "Lahendusena nähakse biotehnoloogilist innovatsiooni. Põllumajanduses on selle üheks väljenduseks konkurentsi tekkimine bioenergeetika tootmise ja toidusaaduste tootmise vahel. Põllumajandus kohandub biomajanduseks."

Kõiki neid tegevusi rahastab euroliidu toetuste 7. raamprogramm, mille kaudu eraldatakse aastateks 2007-2013 kokku 53 miljonit eurot.

Usun, et põllumeestele on vaja ka natuke survet, et nad vaataksid, mis turul toimub. Kui toetuste näol on liiga suured garantiid, võib muutuda laisaks.

Poliitika peab paigas olema ja eks siis tuleb ka raha. Peame suutma rahandusministritele seletada, miks otsetoetusi on ka tulevikus tarvis.

Kogu ELis kehtiv ühtne toetus kõigile põllumajandustootjale võiks olla 260 eurot/ha, seda siis, kui eelarve jääb samaks ja maaelu arengu toetusteks eraldi raha ei eraldataks. Poliitika muutmise üleminekuaeg võiks olla aastatel 2013-2020 - 2010 teisel poolel peaks tulema finantsperspektiivi teade, 2011 juulis formaalne eelnõu ja otsus kinnitatakse 2012.

Maaelu arengus on võtmesõna roheline majandamine - toota on vaja rohkem, kuid ressurssi tuleb kasutada vähem.

Lõppeva aasta positiivsed asjaolud olid hea teraviljasaak, mille tulusana näivad tulemused nullis madal hind. Kes kevadel külvamata jättis, võitis rahaliselt.

Põllumeeste suurenenud aktiivsus oma õiguste kaitsel on samuti hea. Suur rõõm, et enamik põllumehi peab hambad ristis vastu ega ole tootmist maha müünud.

Miinusteks on eridiisli aktsiisitõus, mis tuli kui välk selgest taevast. Ning riigi ja valitsuse hoolimatu suhtumine põllumajandusse.

Tähtsaim tuleviku määraja on maailmaturu olukord - põllumajandussaaduste hinnad ja globaalne tarbimine.

PRIA loodab, et edaspidi peavad krediidiasutused põllumehi usaldusväärsemateks partneriteks ning PRIA toetuse määramise otsus on teatud garantiiks.

Plaanime avada vähemalt kümme uut toetusmeedet, mis kõik tähendavad lisakulu administreerimisel. Julgen siiski kinnitada, et suudame tagada toetuste jõudmise põllumajandussektorisse, kui vaid sektoril on võimekust neid kasutada.

Ainus võimalus praegu paremini toime tulla on leida paremate hindadega turge ja vähendada tootmiskulusid.

Selleks on ettevõtjad sõlminud fikseeritud hindadega lepinguid ja loonud ühistuid, et toodangut kõrgemate hindadega müüa ja sisendeid odavamalt soetada.

Iseloomulik on väheneva põllumeeste arvu juures jätkuv eri leeridesse hoidumine. Väiksemad contra suuremad ja siis veel omamoodi poliitilised "triibud". Iga "triip" üritab hoolitseda, et naabril liiga hästi ei läheks. Võimud kiidavad ikka neid, kes endalegi arusaamatul viisil vähemaga lepivad.

Käes on aeg, mil peame sektori sees suutma kokku leppida ühishuvides ja esindama ainult neid. Põllumehed ise peavad õppima positiivseid uudiseid esitlema ja oma eesmärke tutvustama.

Kuna lehm saab pulli iga valitsuse ajal, siis vajame valitsusega koostööd ka siis, kui see vasika sündimise ajaks muutuma peaks.