Tööstus: tootmise päästab uute ideede tulv

Suure põõna pani majanduslangus ennekõike ühesuunalisest allhankest elatunud väikeettevõtetele, kel on suur laenukoormus, kuid rasvakihti luudele polnud veel kogunenud. Nii lõpetas viimase aasta jooksul tootmise sadakond metallitöötlemisega tegelenud mikroettevõtet.

Lahendused arvatakse seisnevat eelkõige uuendusmeelsuse süstimises ettevõtjaisse, et nad oleksid altid teaduslike uuenduste kiireks tootmisse juurutamiseks, julgeks tootearenduseks ja müügitööks. Arengupotentsiaali sisaldavad keskkonnasäästu, bio-, nano- ja geenitehnoloogia, energeetika, meditsiiniga seotud tootmisvaldkonnad.

Eesti Masinatööstuse Liidu juhatuse esimees Jüri Riives on seda meelt, et kodumaine tööstus peab muutuma senisest uuendusmeelsemaks ja teadusmahukamaks. "Ega majanduslik võimekus sõltu riigi suurusest ega poliitilisest meelestatusest. Šveitsil, kes ei kuulu euroliitugi, on maailma tulevikuküsimuste otsustamises ometi kaalukas roll ja tugev teaduslik kandepind," iseloomustas Riives. "Ka Eestis on teadlaste ja ettevõtjate koostöös võimalik tööstust edule orienteerida. Ei maksa teha teadust teaduse pärast - 60-70% teadusuuringutest peaksid olema rakendusliku iseloomuga. Uuendused on tööstusele praegu eluliselt vajalikud."

Sirje Potisepp, Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja

Toidutööstuses on üks arengut soodustav jõud firmade ühistegevus. See juba toimubki, kuid koostöö võiks olla tihedam.

Ühise tegutsemise esimene variant on firmadele tellimustööna toodete valmistamine. Teine võimalus on koostöö nii tootearenduses kui ka tootmises, kolmas variant on koostöö turustamise korraldamisel. Samuti on olemas teenustöö kaubamärgi omanikele.

Lisaks saab koostööd teha ka logistika vallas. Variante on mitmeid, millest igaüks peab leidma oma ettevõtte profiilile sobivaimad ja efektiivseimad.

Hallar Meybaum, Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevjuht

Seni tõusteel olnud ekspordile orienteeritud keemiatööstust tabas majanduskriis 2008. aasta teisel poolel. Sellel perioodil alanesid toodangu mahuindeks, müügiindeks ja ekspordiindeks.

Praegu vajab keemiatööstus rohkem finantskapitali, oskuslikku tööjõudu ja energilist tootearendust.

Keskkonnatasude ja ressursimaksude tõus ning elektrienergia kallinemine 2010. aastal mõjutavad ettevõtete majandustegevust. Ökomaksud ei tohiks kiiremini kasvada kui meie majandus, investeeringud ning ekspordivõime.