Leping hoiab suhted selged

Eristatakse selgelt juhatuse liikme ametist tagasiastumist (ei ole vaja mõjuvat põhjust) ja juhatuse liikme kohustuste täitmiseks sõlmitud lepingu ülesütlemist (vajalik on kas käsunduslepingu erakorraliseks ülesütlemiseks seaduses sätestatud mõjuv põhjus või lepinguline kokkulepe). Juhatuse liikme juhatusest tagasiastumine ei tähenda temaga sõlmitud lepingu automaatset lõppemist ega muuda lepingu sisu.

Näiteks kui lepingu järgi peab juhatuse liige tagasiastumisel äriühingut eelnevalt teavitama vähemalt kolm kuud ette, siis see kohustus kehtib juhatuse liikmel edasi, v.a juhul, kui juhatuse liikmel on lepingu ülesütlemiseks VÕSis sätestatud mõjuv põhjus. Kui juhatuse liige rikub lepingulist kohustust tagasiastumisest ette teatada, võib äriühing seaduse või lepingu alusel nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist.

Seega kui juhatuse liikmega lepingut sõlmitud pole, võib ta suvalisel ajal ja põhjusel juhatusest tagasi astuda. Äriühing võib sellisel juhul leida end olukorras, kus tal seadusjärgne esindaja puudub, tehinguid lepingupartneritega teha ei saa ning tagasiastunud juhatuse liikmelt kahju sisse nõuda samuti ei õnnestu. Seetõttu soovitame äriühingutel sõlmida juhatuse liikmega käsundusleping, milles lepitakse kokku ka juhatuse liikme poolt lepingu ülesütlemisel mõistlik etteteatamise aeg.

Äriseadustik ei nõua juhatuse liikmele tema ülesannete täitmise eest tasu maksmist. Siiski võib käsunduslepingus kokku leppida tasu suuruse, mis üldreeglina peaks olema mõistlikus vastavuses äriühingu majandusliku olukorraga. Juhatuse liikme tasu maksustamisel tuleb silmas pidada, et selliselt tasult tuleb kinni pidada tulumaks ja maksta sotsiaalmaksu, kuid töötuskindlustusmaksega juhatuse liikme tasu ei maksustata.

Autor: Mare Kingo