• OMX Baltic−0,24%319,53
  • OMX Riga0,65%977,43
  • OMX Tallinn−0,19%2 228,58
  • OMX Vilnius−0,17%1 510,75
  • S&P 5000,58%7 818,93
  • DOW 300,49%51 521,28
  • Nasdaq 0,45%27 599,89
  • FTSE 1000,42%10 541,69
  • Nikkei 225−0,45%70 363,72
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%95,29
  • OMX Baltic−0,24%319,53
  • OMX Riga0,65%977,43
  • OMX Tallinn−0,19%2 228,58
  • OMX Vilnius−0,17%1 510,75
  • S&P 5000,58%7 818,93
  • DOW 300,49%51 521,28
  • Nasdaq 0,45%27 599,89
  • FTSE 1000,42%10 541,69
  • Nikkei 225−0,45%70 363,72
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%95,29
Viimaks tundub USA presidendi Barack Obama administratsioon mõtisklevat otsustava sammu astumise üle riigi panganduseliidi vastu. Kriitilisel ajal septembrist 2008 kuni 2009. aasta alguseni pigistasid Bushi ja Obama administratsioonid silma kinni, polnud kavas kõrvaldada ametist kriisi põhjustada aidanud pankurid, lõpetada nende pankade tegevust.
Tavaliselt võib kriisi ajal eeldada tõsiseid ümberkorraldusi. Isegi halva õnne ja ebapädevuse kombinatsiooni puhul eeldatakse, et kui ettevõte vajab riigi abi, tuleb tippjuhid välja vahetada. USAs pole aga midagi juhtunud. Enamik suurpankade kriisieelseid juhte on ametis, riskikontrolli või tasude osas on muutused tühised.
Kui majanduse stabiliseerimise meetmed tööle hakkasid, teenisid pangad taas raha, seejuures tuleb arvestada ka mõne konkurendi, nt Bear Stern ja Lehman Brothers, lahkumist.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele