Salasigaretid tegid Eestis võidukäiku

"Kuna suitsetajate hulk väheneb aasta aastalt ca 1-2%, on selge, et legaalse turu languse peamiseks põhjuseks on inimeste otsus eelistada odavamaid illegaalseid sigarette," kommenteeris Pauts numbreid.

Pautsi andmetel erinevad sigarettide hinnad olenevalt margist ja hinnaklassist Eesti ning Venemaa turul kolm kuni kuus korda.

Teatavasti tõusis sigarettide aktsiis 2010. aasta 1. jaanuarist 5% ning ühtlasi kehtestati sigarettidele aktsiisi miinimummäär 1001,40 krooni ehk 64 eurot 1000 sigareti kohta, selgitas Pauts. See tõstis sigaretipaki hinda ca 2-4 krooni.

"Kuna majanduse olukord ei ole veel stabiliseerunud ning inimeste sissetulekud pigem vähenevad, tingib see tarbijate täiendava liikumise illegaalsele turule ja sellega koos ka legaalse sigaretituru täiendava languse. JTI hinnangul langeb legaalne sigaretiturg 2010. aastal veel vähemalt 6%," prognoosis Pauts.

"Ühelt poolt võib ju mõista vajadust suurendada riigieelarve tulusid täiendavate laekumistega, kuid otsus tõsta sigarettide aktsiisi 2011. aasta 1. jaanuarist 20% on veidi mõistmatu. Aktsiisitõusu eelsete laovarude soetamiseks ehk riigi tulude suurendamiseks piisab ka 10%-lisest tõusust," ütles Pauts. "Viimane oleks ka tarbijatele hinna poolest vastuvõetavam."

Pautsi sõnul mõjub 20%-line aktsiisimaksu tõus legaalsele turule ja riigi eelarve tuludele laastavalt. "Näiteid ei ole vaja kaugelt otsida – Läti on siin heaks näiteks," lausus ta.

Pauts pakkus, et illegaalse turu täiendava kasvu vältimiseks ja stabiilse maksulaekumise tagamiseks tuleks planeeritud 20%-lise aktsiisimaksu tõusu asemel teha see kahes osas - näiteks 2011. aastal 10%-line tõus ja 2012. aastal teine 10%-line tõus.

Euroopa Komisjon andis Eestile 90 eurose minimaalse aktsiisimäära rakendamiseks aega 2018. aastani.