- OMX Baltic0,35%301,06
- OMX Riga−0,05%892,51
- OMX Tallinn0,66%2 082,41
- OMX Vilnius0,36%1 206,79
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 100−0,25%8 801,36
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,99
- OMX Baltic0,35%301,06
- OMX Riga−0,05%892,51
- OMX Tallinn0,66%2 082,41
- OMX Vilnius0,36%1 206,79
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 100−0,25%8 801,36
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,99
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Linnafirmade salaostud
Äripäeva käsutuses olev riigikontrolli verivärske auditi eelnõu, mis on saadetud asjaosalistele tutvumiseks, toob päevavalgele hämmastavaid fakte valla ja linna osalustega äriühingute riigihangete korraldamise kohta.
Audit toob muu hulgas välja, et ITK tegi 2008. aastal oste kokku 450 miljoni krooni eest, kuid ei korraldanud seejuures ühtegi riigihanget ehk eiras riigihangete seadust.
"Tallinna linna tahe oli, et kõik linnale kuuluvad äriühingud määratleksid end hankijana, kuid ITK pole seda vajalikuks pidanud ja tegutses oma parema äranägemise järgi, leides seejuures, et riigihanke korraldamine on kallis ja aeganõudev protseduur," leiab riigikontroll.
ITK vastas riigikontrollile, et tervishoiuteenuseid osutava äriühingu eesmärk on teenida tulu, mistõttu on haigla tegevus äri ja hankeid saab korraldada vaid haigla sisemist hankekorraldust järgides.
ITK nõukogu liikmed on eri meelt, kas haigla peaks riigihankeid korraldama või mitte. Nõukogu liige Peeter Mardna ei näe haiglal süüd ja leiab, et ITK on käitunud seaduslikult.
"Haiglal on tehtud selle kohta juriidiline ekspertiis, mis ütleb, et ITK pole rikkunud riigihangete seadust," ütleb Mardna. Ta lisab, et meditsiinivaldkonnas on praktiliselt võimatu riigihangete seaduse järgi tegutseda.
Tallinna abilinnapea, ITK nõukogu liige Merike Martinson leiab, et nii äriühingud kui ka sihtasutused peavad kõik olema hankekohustuslased.
"Kui seda otsustati, oli nõukogus kahesugust arvamust. Mina olen seisukohal, et tegelikult oleks pidanud ITK olema hankekohustuslane, ehkki seaduse järgi pole. Lõpuks jäigi see juhatuse enda otsustada," ütles Martinson.
ITK nõukogu esimees Vilja Savisaar ei näe haiglal mingisugust süüd. "Ma ei näe, et me oleksime rikkunud seadust. ITK on aktsiaselts, teenib kasumit ja tema teenused maksab kinni kindlustus. Käitume vastavalt riigihangete seadusele," ütleb Savisaar.
"Riigikontroll on öelnud igasuguseid asju! Siin on tegemist sisuliselt poliitilise tellimusega ja kui aktsepteerite meie vastuväiteid, sean ma kahtluse alla riigikontrolli pädevuse," ägestub Savisaar. "Need süüdistused, mida riigikontroll on meile esitanud, pole seaduslikud ja on suvalised. Pealegi tunnistab ka riigikontroll, et riigihangete seadust tuleb muuta," räägib Savisaar. Ta lükkab ümber väite, justkui Tallinna linn oleks linna äriühingutel käskinud hankijateks hakata. "Tallinna linn ei võtnud tol korral seisukohta ja ITK on lugenud seadust. Kuna ITK on äriühing, siis ta nii ka käitub," ütleb Savisaar.
Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut pole auditiga kursis, kuid ütleb, et eks mingil ajal jõuab see volikogusse ka. "Loomulikult, kui seal on mingisuguseid probleeme või puudujääke, siis tuleb nendega tegelema hakata," ütles Vitsut.
Hetkel kuum
Haigekassa juhi Hannes Danilovi sõnul on tegu pigem eetilise probleemiga.
"Tegemist on avaliku rahaga ja leian, et hankeid korraldada oleks eetiline. Aga kuna praegu seadus lubab ka mitte korraldada, siis on see puhas otsustamise küsimus," ütleb ta.
"Teine võimalus on muuta haiglate juriidilist vormi. Praegu pole keelatud olla äriühing. See on rohkem selline eetika küsimus - kas sa tahad, et su hanked on läbipaistvad, kui sa kasutad avalikku raha, või mitte? Kedagi sanktsioneerida ei saa, sest kõik vastab reeglitele," räägib Danilov.
Riigikontroll leiab auditis, et riigihangete korraldamise kohustust järgivad kohalike omavalitsuste all tegutsevad sihtasutused ja mittetulundusühingud, kuid keerulisem on olukord äriühingutega.
Nimelt on seadusandja jätnud võimaluse äriühingutel end ise hankijana määratleda, mistõttu pole paljud äriühingud seda pidanud vajalikuks. 13st auditeeritud äriühingust on vaid kolm end riigihangete ameti kodulehel hankijana kirja pannud.
Taastusravikeskus Estonia, Saaremaa Golf ja ITK leidsid, et nemad pole hankijad, vaid äriettevõtted, kelle eesmärk on teenida kasumit, ja neil pole kohustust täita mingeid avalikke ülesandeid, mis sunniks neid riigihankeid korraldama.
Küll korraldavad äriühingud innukalt riigihankeid siis, kui rahastamine toimub väljaspool Eestit, sest nende korraldamata jätmine võib põhjustada rahastamisotsuse tühistamise.
ITK juhtidelt ei õnnestunud Äripäeval eile kommentaari saada.
Sotsiaalminister Hanno Pevkur ei ole riigikontrolli eelauditit veel lugenud, kuid leiab, et Ida-Tallinna Keskhaigla oste peab kontrollima haigla nõukogu.
Intervjuu sotsiaalminister Hanno Pevkuriga.
Ida-Tallinna Keskhaigla tegi 2008. aastal ligi poole miljardi krooni eest oste ilma riigihankeid korraldamata. Mida arvate sellistest läbipaistmatutest tehingutest?
Mis puudutab Ida-Tallinna Keskhaiglat, siis nii nagu ka Lääne-Tallinna Keskhaigla, on see Tallinna linna omanduses. Kindlasti on kõiksugu ostude kontrolliõigus aktsiaseltsi nõukogul. Seda peaks nõukogult küsima, kas ja kuidas nad on oste kontrollinud.
Maksumaksja huvides oleks, kui sellised asutused toimiksid läbipaistvalt. Riigikontrolli hinnangust tuleb välja, et ei toimi.
Maksumaksja seisukohast on kindlasti tähtis, et nende teenuste hinnad, mida haigekassa ostab haiglatelt, oleksid võimalikult selged ja läbipaistvad. Selliste teenuste hinnakujundus on hästi reguleeritud. Kui haiglad suudavad mingite optimeerimiste tulemusel teenida kasumit või leida võimalusi mingite asjade ostmiseks, siis seda kindlasti pahaks ei peaks pidama. Iseküsimus on jah, kuidas neid asju soetatakse.
Kas usute, et haiglad ei ole raha liigutamisel kurjasti kasutanud äriühingu staatust, mis võimaldab riigihangetest mööda minna?
Kui on kurjasti kasutatud, siis sellele peab hinnangu andma politsei või prokuratuur. Aga kindlasti esimene järelevalve kohustus on nõukogul. Nõukogu on see, kes kinnitab eelarve. Nõukogu näeb haigla eelarves, kui palju ja kuhu plaanitakse investeerida. Nõukogu pädevuses on leppida kokku, millistel puhkudel korraldatakse hange ja millistel puhkudel mitte.
Maksumaksjate raha pärast Te siis esialgu mures pole?
Ärge pange must-valgelt kirja, et minister peab õiglaseks Ida-Tallinna Keskhaigla raha kasutamist, see ju ei ole nii. Kui te küsite minu käest hinnangut, siis selleks on mul liiga vähe taustainfot. Selleks peaks võtma kõik ostud ette, mis on puhtalt nõukogu töö.
Minister ei saa marssida aktsiaseltsi nõukokku sisse ja öelda, et ma tahan nüüd saada täpset ülevaadet. Kui mul tekib mõni põhjendatud kahtlus, saan käituda samamoodi nagu teie, et infot saada.
Audit, millest Äripäeva loos juttu, on alles eelnõu staadiumis ja äsja saadetud auditeeritutele ametlike kommentaaride saamiseks. Riigikontroll juhib tähelepanu, et nimetatud auditi aruannet ei ole allkirjastatud ega riigikontrolli kodulehel avalikustatud. Auditi "Riigihangete korraldamine valla ja linna asutatud ning osalusega äriühingutes, sihtasutustes ja mittetulundusühingutes" lõpparuande valmimine on kavandatud aprillis.
Seaduse järgi ei või riigikontroll avalikustada oma seisukohti ega hinnanguid auditeerimise tulemuste kohta enne aruande allkirjastamist ja avalikustamist.
Enimloetud
4
Poolaasta TOP tehingud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele