Arvestatavat maksustamisvõimalust näevad raporti autorid finantssektoris, kus lisatulu andmise kõrval võiksid uued maksud ohjeldada ka kriisini viinud liigset riskijulgust.
Samuti osaleksid pangad edaspidi võimalike päästeoperatsioonide rahastamises. "Selline olukord, kus ELi riigid kulutavad kriisis finantssektori väljaaitamiseks enam kui 1,5 triljonit eurot, ei või enam korduda," nendib raport.
ELi liikmesriikidest on mõned, näiteks Rootsi, juba jõustanud nn pankade stabiilsusmaksu ning rahandusminister Anders Borg ärgitab teisigi ELi riike eeskuju järgima.
Komisjon rehkendab, et kui kogu EL rakendaks Rootsi 0,036% suurust maksumäära, võiks sellest tulu tõusta kuni 13 miljardit eurot aastas. Kui aga võtta aluseks USAs kehtestatud veel kõrgem pangamaks, võib aasta maksutulu ületada 50 miljardit eurot.
Raport vaeb võimalusena ka finantstehingute maksustamist, mis on tuletatud James Tobini 1978. aastal tehtud ettepanekust ning millest võiks aastas lisatulu laekuda ligi 20 miljardit eurot. Selline maks eeldaks aga ka tihedat rahvusvahelist koostööd.
Rohelised maksud
Keskkonnamaksude hulgas lahkab raport saastekvootide oksjonitelt saadavat tulu ning CO2 makse, millest näiteks suurtes võlgades Iirimaa loodab edaspidi aastas koguda vähemalt 330 miljonit eurot.