Riigihanked lihtsustuvad

Artikkel

- Uudised
- Agris Peedu
- 14. juuni 2010 kell 21:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riigihanked lihtsustuvad
Aprillis vastu võetud riigihangete seaduse muutmise seadus toob selle aasta 1. juulist riigihangete tegemisel kaasa mitu olulist muudatust. Uuenduseks riigihangete valdkonnas on muu hulgas e-riigihangete kord, mis kehtestati valitsuse 6. juuli 2010. aasta määrusega.
Suuremateks muudatusteks seaduses on hankelepingu tühisuse aluste kehtestamine, muutused kõrvaldamise aluste rakendamises ja riigihankealase järelevalvaja muutumine.
Eesti harmoneeris õiguskaitseabinõusid puudutava direktiivi, määrates kindlaks, et hankelepingud, mis on sõlmitud riigihangete seadust rikkudes, on tagasiulatuvalt tühised. Sellega tagatakse hangetega seotud ettevõtjatele õigus esitada kaebus ning õigus saada õigel ajal hangete toimimise kohta informatsiooni.
Riigihangete seadusesse viidi sisse hankelepingu tühisuse alused, mille olemasolu tuvastab igal üksikul juhtumil vaidlustuskomisjon. Näiteks on vaidlustuskomisjonile võimalik esitada vaidlustus ja nõuda hankelepingu tühistamist, kui hankija on jätnud esitamata hanketeate ning selleks puudus seadusest tulenev õigustus.
Vaidlustuskomisjonil on õigus hankeleping siiski jõusse jätta juhul, kui lepingu täitmata jätmine kahjustaks olulist avalikku huvi. Näiteks majanduslikke huve võib pidada lepingu kehtivuse juures olulise avaliku huviga seotud põhjuseks ainult siis, kui erandlikel juhtudel kaasneksid lepingu tühiseks tunnistamisega ebaproportsionaalsed tagajärjed.
Vastuvõetud eelnõuga loodi erisus maksukorralduse seaduses kehtestatud maksuvõla suuruse osas nii riiklike kui ka kohalike maksude tasandil. Alates 1. jaanuarist 2011. aastal ei tohi hankija kõrvaldada pakkujat või taotlejat, kelle riiklike või kohalike maksude võlg ulatub 100 euroni. Selline lahendus loob suurema paindlikkuse pakkujate ja taotlejate osalemisele hankemenetluses ning näiteks parkimistrahviga ettevõte ei jää hankest seetõttu kõrvale.
Oluline on märkida, et muudeti ka hankija kohustusi ning pakkuja hankest kõrvaldamise aluseid seoses maksuvõlaga. Hankija on tulevikus kohustatud jätma kõrvale isiku, kellel on olnud maksuvõlg hanke algamise päevast või kelle maksuvõla tasumine on ajatatud pikemaks perioodiks kui kuus kuud, alates hanke algamise päevast. Erandiks on asjaolu, et maksuvõla tasumise ajatamine on täies ulatuses tagatud.
Seadus korrastab samuti riigihangete järelevalvet ja nõustamist, et muuta nende läbiviimine ja eurotoetuste kasutamine tõhusamaks. Alates 1. juulist täidab riigihangete ameti ülesandeid, nõustamist ja järelevalvet rahandusministeerium. Vaidlustuskomisjoni igapäevases töös muudatusi ei ole.
Seadus muudab ka alltöövõtjate kõrvaldamise, volitamise, pakkumuse tagatise tagastamise ning vaidlustusmenetluse kestel lepingute sõlmimise reguleerimist. Riigihangete seadust toetav valitsuse määrus aitab aga kaasa elektrooniliste võimaluste laialdasemale kasutamisele riigihangete korraldamisel. Määrusega kehtestatakse kord e-riigihangete korraldamiseks.
Uute võimalustena lisanduvad elektrooniline oksjon ja dünaamiline hankesüsteem. Viimane on sobilik turul üldkättesaadavate teenuste, asjade ja tööde korduvaks tellimiseks või ostmiseks. Tänu elektrooniliste võimaluste kasutamisele muutub riigihangete tegemine oluliselt efektiivsemaks, säästlikumaks ning vähem ajakulukaks.
Hetkel kuum