NYT: mis kriis?

Teate, mis oli Euroopas neljapäeval suurim nali – uus riik liitus (jah, liitus) euroalaga, ja kõik olid rõõmsad, kirjutab New York Times.

Nüüd, kus võlakriis näib levivat Kreekast Hispaaniani, võib euroala liikmeks saamine Eesti jaoks pigem needuseks kui õnnistuseks saada. Spekuleeritud on, et üks või teine riik võib euroalalt lahkuda. Ja mõned kahtlevad isegi selles, kas Eesti euroga liitumiseks üldse valmis on, kirjutab leht ja viitab Euroopa Keskpanga hoiatusele, et inflatsiooni kontrolli all hoidmine läheb Eestile väga raskeks.

Kõigest hoolimata on euro maailmas üks tugevamaid valuutasid ning sellega liitumine avab ukse ülemaailmse mõjujõuga klubisse. Väikeste ja ebakindlate riikide jaoks Euroopa Liidu äärealal ei saa palju paremini minna – ehkki riikidel euroala sees on järjest raskem.

„Euroga liitumine on staatuse küsimus riikidele, kas tahavad kindlustada oma koha Euroopa tähtsaima laua ümber,“ ütles Euroopa Reformikeskuse peaökonomist Simon Tilford. „Teisalt võib seda nimetada ka eestlaste põikpäisuseks, liituda nüüd, kus euro tulevik on nii ebakindel.“

Euroopa Liidu liidritele on euroala laienemine samaväärne usaldusavaldusega eurole raskel ajal, mil ühisraha väärtus on USA dollari suhtes aasta algusest 13% vähenenud.

Eesti majandus on imeväike, 17 miljardit dollarit. Sellest hoolimata võtab Eesti Panga president Andres Lipstok koha sisse Euroopa Keskpanga laua ümber, kus otsustatakse euroala intressimäärasid.

Euroala liikmeks olek on ühtlasi oluline märk, et riik on liikumas Lääne-Euroopa elatusstandardite suunas. See on tähtis eesmärk endisele Nõukogude Liidu vabariigile.

Vast kõige olulisem on tunnustus raske töö ja ohvrite eest, mida liikmeks saamine Eestilt nõudis. Eesti ja Rootsi eelarvedefitsiit on Euroopa Liidu riikide seas kõige väiksem ning Eesti riigivõlg vaid 7,2% SKPst.

„See on Eestile suur päev,“ tsiteerib leht peaminister Andrus Ansipi intervjuud Läti raadiole. „Me eelistame olla sees, klubiga liituda, olla otsustajate hulgas.“

Eesti järel tuleb euroala laienemises ilmselt pikem paus – praegu pole ükski riik liitumiskriteeriumide täitmise lähedal.

Eesti liitumine ei leevenda aga kuidagi peamist kriitikat europrojekti aadressil, et Euroopa riigid on majanduslikult liiga erinevad, et pikas perspektiivis selliseid riigiüleseid institutsioone üleval hoida nagu ühine raha.

Suures agaruses euroala laiendada on poliitilised liidrid varemgi Euroopa Keskpanga hoiatused kandidaatriikide sobivuse kohta tähelepanuta jätnud. Nii sai liikmeks Kreeka, mille võlatase oli kaugelt üle lubatud piiri ja inflatsioon kontrolli all üksnes tänu erakorralistele abinõudele.

Analüütikute hinnangul asetas euroga liitumiseks valmistumine Eesti naabritega võrreldes vähem soodsasse olukorda – oma valuuta annab neile suurema paindlikkuse.

Eesti jaoks on lähemas perspektiivis liitumise peamiseks plussiks välisinvestorite suurem huvi ning madalamad laenukulud nii era kui avalikule sektorile. Need võivad paraku jäädagi vaid lühiajalisteks eelisteks. Eesti ja riigi ekspordist sõltuv majandus võib sattuda raskustesse, kui euroala jääb ebastabiilseks ning naaberriigid nagu Poola ja Balti riigid säilitavad oma raha.

„Investorid on valmis Eestile headel tingimustel laenu andma ainult siis, kui Eesti suudab säilitada konkurentsivõime,“ ütles Simon Tilford. „Siin on Eesti jaoks praegu suurimad riskid.“