• OMX Baltic0,16%302,14
  • OMX Riga−0,25%892,9
  • OMX Tallinn0,00%2 066,58
  • OMX Vilnius0,22%1 197,53
  • S&P 5000,52%6 173,07
  • DOW 301%43 819,27
  • Nasdaq 0,52%20 273,46
  • FTSE 1000,72%8 798,91
  • Nikkei 2251,43%40 150,79
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%91,69
  • OMX Baltic0,16%302,14
  • OMX Riga−0,25%892,9
  • OMX Tallinn0,00%2 066,58
  • OMX Vilnius0,22%1 197,53
  • S&P 5000,52%6 173,07
  • DOW 301%43 819,27
  • Nasdaq 0,52%20 273,46
  • FTSE 1000,72%8 798,91
  • Nikkei 2251,43%40 150,79
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%91,69
  • 20.06.10, 10:06
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eestimaa rahvale – puust ja punaseks

Nii nagu iirlastel ja islandlastel on ka eestlastel õigus küsida, miks just meil ülemaailmses kriisis majandus nii järsult kukkus ning mis tagab, et me tulevikus samu vigu ei tee.
Äsja avaldas Iirimaa kaks raportit, mis võtsid riigijuhtidelt vabandused, et riiki tabanud pangakriisis ja majanduse kollapsis olid süüdi eelkõige ebasoodsad välistegurid nagu Lehmani panga pankrot USAs.
Sõltumatu analüüs nendib kiretult, et suurem osa kriisist oli kodukootud ja klassikaline kinnisvaramull – konkreetsete poliitiliste valikute ja lõdva järelevalve vili. Üksipulgi tuuakse välja iga instantsi roll ja vead – olgu see valitsuse maksupoliitika, mis hagu tulle andis, keskpanga passiivsus või turuosa pärast võitlevates pankades kõrvale heidetud standardid.
Islandil, kus krahh oli eriti ränk, kuhjus analüüsi enam kui 2000 lehekülge ning dokumenti loeti Reykjaviki linnateatris ette mitu ööd päeva – kes tahtis ja jaksas kuulata, sai vastuse, miks jõukast riigist paaria sai.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Eesti SKP langus on suuremgi kui Islandil või Iirimaal. Kuluks meilegi ära üks kiretu ja kompaktne analüüs, mida saaks selges eesti keeles lugeda nii tavakodanik kui tipp-poliitik, ettevõtja, riigikogu liige või ajakirjanik.
Praegu on kilde siin ja seal – maksupoliitika analüüsi võib leida inimarengu aruandest või OECD ja IMFi hinnangutest, valitsuse poliitika vastu annab püsivat turmtuld opositsioon, Rootsi pankade rolli lahkavad Rootsi teleajakirjanikud ja kommentaariumid. Jne. Kes otsib, leiab, ning võib lugeda ka ridade vahelt analoogia põhjal kasvõi Iirimaad käsitlevast raportitest siin ja siin.
Aga kõik ei loe pikki võõramaa raporteid ja igal riigil on omad apsud – Islandi pangakrahhil olid teised põhjused kui Iirimaal, Eestil erinev seis Rootsi pankade näol, mis hoolimata 90nendate aastate kriisikogemusest samad vead Balti riikides taas läbi mängisid. Miks? Läinud aastal ilmunud raamat Põhjala finantskriisist (The Great Financial Crisis in Finland and Sweden: The Nordic Experience of Financial Liberalization) on Eesti lugejale hämmastav „äratundmisrõõm“.
Eesti ei vaja nõiajahti, vaid mitmetahulist kainet vaadet üheülbaste süüdistuste ja lihtsustatud „lahenduste“ asemel. See oleks tarvilik inventuur, enne, kui edasi minna.
Juba kostuvad ettepanekud Prantsusmaal läbi põrunud lühendatud töönädala rakendamisest ning väited, et maksutulu tekitamiseks on riikliku laenu võtmine ainuvõimalik tee …. Uuele ringile?
 
 

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 19 p 21 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele