Tallinnal võtmeroll transiidi taastamisel?

Ekspeaministri sõnul on maailmapoliitikas muutunud viimasel ajal palju asju päikeselisemaks, muu hulgas areneb transiidikoostöö Venemaaga. Vähi kinnitusel sobib Tallinn kontaktide looja võtmerolli.

"Ühendriikide ja Venemaa koostöö on laienenud, Euroopa Liit ja Venemaa soovivad arendada majandussuhteid, see tähendab kaupade liikumist, transiiti ja logistikat," rääkis ta. "See nõuab koostöövõimalusi ning keegi peab võtma nende looja rolli," lisas Vähi.

Soome, Eesti, Läti ja Leedu suhtuvad transiiti Vähi sõnul erinevalt. "Soomlased on suutnud hoida häid suhteid Venemaaga. Näiteks kulgeb üsnagi normaalselt piiriületus Vaalimaa ja Trofjanovka vahel, seal ületab piiri tuhat veoautot päevas. Võrdluseks – Narva-Ivangorodi piiripunktist läheb läbi 70 autot päevas, kuigi vajadus oleks siin sama mis Soome-Vene piiril," selgitas ta.

Vähi hinnangul teenivad soomlased tänu Eesti negatiivse hoiakule rohkem. "Rääkisin hiljuti soomlastega Nord Streami mereehituse avamise üritusel," märkis ta. "Neile see projekt meeldib. Keskkonnariskid on viidud nulli lähedale, aga soomlased saavad tööd ja Soome riik teenib. Eestlaste negatiivse hoiaku tõttu meeldivat projekt soomlastele isegi rohkem, sest siis nad teenivad veel rohkem. Eesti hoiak on olnud, et transiiti pole meile vaja, Läti ja Leedu on püüdnud transiiti oluliseks pidada," sõnas ta.

Tallinna linnapea Edgar Savisaar avaldas lootust, et globaalse finants- ja lokaalse kinnisvaramulli üheaegne lõhkemine muudavad väärtushinnanguid. "Sooviks, et nende hulka kuuluks ka suhted ida suunal – emotsioonid võiks asendada pragmaatiliste kaalutlustega," kinnitas ta.

Tallinna roll Eesti-Vene majanduse ja transpordi suhetes on juba oma geograafilise asukoha tõttu väga suur, tõdes ettevõtja Raivo Vare. "Lisaks sellele on Tallinn Eesti pealinn, juba see muudab ta rolli oluliseks," sõnas ta. "Pole ka saladus, et märkimisväärne hulk vene kapitali on Tallinna kinnisvarasse investeeritud," lisas Vare.