- OMX Baltic−0,09%301,88
- OMX Riga0,18%894,54
- OMX Tallinn−0,11%2 067,26
- OMX Vilnius0,25%1 200,5
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,21%8 742,47
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,7
- OMX Baltic−0,09%301,88
- OMX Riga0,18%894,54
- OMX Tallinn−0,11%2 067,26
- OMX Vilnius0,25%1 200,5
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,21%8 742,47
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,7
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Põud tabas Trigon Agrit
Venemaal ja Ukrainas valitseva põua tõttu jääb Trigon Agril saamata umbes kolmandik prognoositud saagist. Venemaal üldiselt on põud hävitanud pea poole saagist.
Täna teatas ettevõte, et aasta koondtulemusena loodetakse siiski näidata paremaid numbreid kui mullu, kuna põua tõttu on tunduvalt tõusnud teravilja hinnad ning selle aasta saagist moodustab 37% tavalisest teraviljast väärtuslikum õliseeme.
Trigon Capitali juhatuse esimehe Joakim Heleniuse sõnul on põud Venemaal ja Ukrainas tugev löök. „Tänu meie geograafilisele mitmekesisusele ja põllukultuuridele saab meie majanduslik tulemus sel aastal olema väga arvestatav võrreldes eelmise aastaga,“ lisas ta.
Venemaal ja Ukrainas teravilja kasvatava Trigon Agri juht Ülo Adamson kinnitas, et neil on situatsioon kahes kohas Venemaal väga raske ja kolmes piirkonnas üsna mõistlik. Tema sõnul tuleb Venemaal kohati saagikus oluliselt madalam ning mõnel pool, näiteks Penza ja Samaara piirkondades pole saaki võimalik üldse võtta.
„Kui vaadata saagikust, siis lootsime sel aastal kogu Trigon Agri grupist saada 300 000 tonni teravilja, aga reaalsus on see, et suudame toota umbes 200-220 000 tonni ehk 1/3 saaki jääb saamata,“ selgitas Adamson.
Ukraina kohta rääkis ta, et seal on saagikuse vähenemise kompenseerinud hinnatõus. „Oleme rääkinud ka Venemaa valitsusega, kas oleks võimalik saada riigipoolseid toetusi. Lõplikku otsust selles osas veel tehtud ei ole,“ lisas ta.
Kui Venemaa on eelnevatel aastatel tootnud tunduvalt üle siseriikliku tarbimise ning teravilja eksportinud, siis tänavu suudetakse vaevalt oma tarbimine katta, rääkis Adamson. „Ainus, kuidas Venemaa saab praegu eksportida ja hoida oma positsiooni, on eksportida varasemaid viljajääke,“ selgitas ta.
Hetkel kuum
Hinnatõus on tema sõnul piirkonniti erinev. „Kus kuivus on keskmine, on hinnad üles läinud 30%, aga Samaaras, kus on väga karm põud, on hinnad kahekordistunud,“ rääkis äsja Venemaalt saabunud Adamson.
Hinnasurvet lükkab tagant ka rahvusvahelistel börsidel 40% kerkinud nisu hind, lisas ta. Paljud rahvusvahelised firmad, kellel on lukustatud müügilepingud, ei saa saaki turult kätte, ning on sellest tingituna viimastel nädalatel kõvasti hinda tõstnud, rääkis Adamson.
Atria Farmid OÜ tegevjuhi Kalev Martini sõnul teravilja hinnatõus neid hetkel ei mõjuta, kuna hinnad on kuni järgmise saagini lepingutega fikseeritud. „Kui võtta aluseks, et Venemaal on 50% saagist ikaldunud ja Eesti esimesed saagid ei ole halvad – kuid tera on väiksem, mis tähendab, et kiudu on rohkem ning loomale kasulikku vähem –, võib see hindu 20-30% kergitada küll,“ arutles Martin.
Eestis põllumajandusministeeriumi teatel põuakahjudest rääkida ei saa. Kuigi kuumad ilmad on teravilja valmimist kiirendanud, võib teraviljasaak mõnel pool seoses tavapärasest peenema tera tõttu tagasihoidlikum olla, ütles põllumajandus- ja kaubanduspoliitika asekantsler Andres Oopkaup.
Autor: Kadrin Karner, Katariina Krjutškova
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele