Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kuidas käituda, kui tuleb maksuamet?
Advokaadibüroo Hansa Law Offices vandeadvokaat Vahur Kivistik soovitab ettevõtjatel maksuameti töötajate külaskäigu puhul kohe võtta ühendust oma juristiga.
Ettevõtjate teadmatust ära kasutades saavad maksuametnikud vaatluse käigus andmeid, mida ettevõtjad ei pea neile andma, kirjutab tänane Äripäev. Nii juhtus ühe väikese ettevõttega, mida amet kahtlustab ümbrikupalkade maksmises, kelle esindaja vandeadvokaat Vahur Kivistik jagab näpunäiteid sellise olukorra puhuks.
Järgneb Kivistiku kommentaar:
Tuleb teha vahet, kas tegemist on kriminaalmenetluse raames läbiviidava läbiotsimisega, milleks on olemas kohtu või prokuratuuri luba või on tegu maksumenetluse käigus toimuva vaatlusega, mida reguleerib maksukorralduse seadus (MKS).
MKS § 72 lg.1 sätestab otsesõnu, et maksuhalduri ametnikul ei ole õigust sooritada vaatluse käigus läbiotsimist, avada lukustatud ruume või panipaiku ega siseneda eluruumi selles elavate isikute tahte vastaselt, ka juhul, kui neis toimub isiku majandus- või kutsetegevus.
Üldiseks MKS-st tulenevaks põhimõtteks on, et vaatluse käigus võib maksuhaldur küll siseneda maksumaksja tegevuskohta, kuid vaatlus saab piirduda näha olevate asjaolude fikseerimisega. Eeltoodu tähendab, et kellegi kotti pugeda või sahtlis-arvutis sobrada ametnik vaatluse käigus ei tohi.
Maksuhalduril on küll õigus kontrollida isiku dokumente, nõuda asjade ja raha ettenäitamist, kuid MKS §62 kohaselt toimub see üldjuhul maksuhalduri ruumides ning see pole vaatluse esemeks.
Kui maksuhaldur soovib teostada dokumentide kontrolli juriidilise isiku asukohas, peab selleks olema juriidilise isiku luba. On selge, et loa saab anda juhatuse liige, mitte suvaline töötaja.
Põhimõtteliselt võib juhatuse liige lubada ka arvutis oleva materjali ümberkopeerimist, kuid sellist luba ei tohi maksuhaldur saavutada isiku eksitamisega.
Ametnik peab MKS kohaselt selgitama isikule tema õigusi, sealhulgas tuleb selgitada vaatluse osas enne selle läbiviimist, millega on tegemist ning millised on maksuhalduri ja maksumaksja õigused-kohustused.
Äriühingu töötajates pettekujutelma loomine vaatluse käigus, mille tulemusel töötajad arvavad, et peavad oma arvuti sisu laskma ümber kopeerida, on kindlasti ebaseaduslik. Läbiotsimise puhul eelnevalt kirjeldatud piiranguid ei ole, kuid ka läbiotsimisel tuleb täpselt endale selgeks teha läbiotsitava õigused.
Ametniku pädevus läbiotsimise ja vaatluse puhul on väga erinev, mistõttu esimese asjana tuleks maksuameti visiidi puhul selgeks teha, millise menetlustoiminguga millise menetluse raames on tegu.
On viimase aasta-paari üsna massiline käitumismuster, kus MTA nõuab äriühingu kontrollimisel ettevõtte töötajate isiklike pangakontode väljavõtteid. Selline nõudmine esitatakse töötajale enamasti suuliselt, kuid olen näinud ka kirjalikke korraldusi. Äriühingu kontrollimisel pole selle töötaja pangakonto nõudmine ja sellega töötaja pangasaladuse riivamine üldjuhul põhjendatud, sest kontrollitavaks pole ju töötaja.
Soovitan ettevõtjatel maksuameti töötajate külaskäigu puhul kohe võtta ühendust oma juristiga.
Samuti on isikul õigus pöörduda halduskohtusse MTA haldusaktide ja toimingute tühistamise või õigusvastaseks tunnistamise nõudes. Selline õigus on vastavalt 30 päeva jooksul tühistamisnõude esitamisel ja kolme aasta jooksul õigusvastasuse nõude tegemist.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.