Kuidas käituda, kui tuleb maksuamet?

Ettevõtjate teadmatust ära kasutades saavad maksuametnikud vaatluse käigus andmeid, mida ettevõtjad ei pea neile andma, kirjutab tänane Äripäev. Nii juhtus ühe väikese ettevõttega, mida amet kahtlustab ümbrikupalkade maksmises, kelle esindaja vandeadvokaat Vahur Kivistik jagab näpunäiteid sellise olukorra puhuks.

Järgneb Kivistiku kommentaar:

Tuleb teha vahet, kas tegemist on kriminaalmenetluse raames läbiviidava läbiotsimisega, milleks on olemas kohtu või prokuratuuri luba või on tegu maksumenetluse käigus toimuva vaatlusega, mida reguleerib maksukorralduse seadus (MKS).

Äriühingu töötajates pettekujutelma loomine vaatluse käigus, mille tulemusel töötajad arvavad, et peavad oma arvuti sisu laskma ümber kopeerida, on kindlasti ebaseaduslik. Läbiotsimise puhul eelnevalt kirjeldatud piiranguid ei ole, kuid ka läbiotsimisel tuleb täpselt endale selgeks teha läbiotsitava õigused.

Ametniku pädevus läbiotsimise ja vaatluse puhul on väga erinev, mistõttu esimese asjana tuleks maksuameti visiidi puhul selgeks teha, millise menetlustoiminguga millise menetluse raames on tegu.

On viimase aasta-paari üsna massiline käitumismuster, kus MTA nõuab äriühingu kontrollimisel ettevõtte töötajate isiklike pangakontode väljavõtteid. Selline nõudmine esitatakse töötajale enamasti suuliselt, kuid olen näinud ka kirjalikke korraldusi. Äriühingu kontrollimisel pole selle töötaja pangakonto nõudmine ja sellega töötaja pangasaladuse riivamine üldjuhul põhjendatud, sest kontrollitavaks pole ju töötaja.

Soovitan ettevõtjatel maksuameti töötajate külaskäigu puhul kohe võtta ühendust oma juristiga.

Samuti on isikul õigus pöörduda halduskohtusse MTA haldusaktide ja toimingute tühistamise või õigusvastaseks tunnistamise nõudes. Selline õigus on vastavalt 30 päeva jooksul tühistamisnõude esitamisel ja kolme aasta jooksul õigusvastasuse nõude tegemist.