Swedbank: Eesti peab vähendama sõltuvust ELi abirahast

Välisvahendid, millest 80-90% moodustavad ELi toetused, moodustavad tuleva aasta eelarves peaaegu viiendiku kõigist eelarvetuludest, kasvades 1,1 miljardile dollarile. See vastab 7,5%-le SKPst.

"Euroopa Liidu praegune eelarveraamistik, mille baasil praegused toetused on eraldatud, lõpeb 2013. aastal," kirjutas Swedbanki analüütik Elina Allikalt täna avaldatud analüüsis. Samas nentis ta, et ilmselt päevapealt toetusi järsult ära ei lõigata. Siiski on alust eeldada toetuste märkimisväärset vähenemist, mis võib jätta Eesti riigieelarve, avaliku sektori investeeringud ning majanduse tervikuna "pohmeluse seisu", hoiatas analüütik.

Eestil tuleb mõelda, millega toetuste vähenemist kompenseerida. Arvestades arengutaset, on Eestil ilmselt järgmisel eelarveperioodil pärast 2013. aastat kasutada vähem instrumente, kirjutas Allikalt.

Analüütik nentis, et Eesti on euroalal unikaalses positsioonis – samal ajal kui teistel riikidel tuleb maadelda kõrgete defitsiitide ja võlakoormaga, saab Eesti "lubada endale luksust keskenduda muudele majandusteemadele" nagu tööpuudus, töö tootlikkus, ekspordi konkurentsivõime.

Samuti pole Eestil täna madalale riigivõlale vaja otsida lisavahendeid võlgade teenindamiseks.

Küll aga tuleb Eestil sarnaselt teistele arenenud riikidele otsida lahendust elanikkonna vananemise ja kahaneva tööjõu probleemile, mis seab surve alla sotsiaalkulutuste eelarve ning õõnestab riigi konkurentsivõimet.