Wendre on15 aastat järjest kasumis olnud

Eesti ettevõtluskliimast rääkides ütles Rootsis sündinud Hunt, et selle plussiks on päris liberaalne tulumaksuseadus ettevõtetele. "Miinuseks on aga tööjõuküsimus. Masu ajal on tööjõudu küll, aga kohe kui majandusolukord paraneb, siis tahavad eestlased pigem välismaale minna ja tekib tööjõu probleem," märkis ta.

Samuti on aasta parima ettevõtja arvates kutsekooli küsimus probleem. "Tekstiili valdkonnas peab rohkem inimesi koolitama. See võib tulevikus päris keeruliseks muutuda, kui Eestis tööjõudu ei ole, kuna me ei saa ainult sisetarbimiseks toota. Keegi peab ka eksportima, et saavutaks majandusliku baasi ning, kes maksab viimaks tulumaksud, palgad, pensionid jne," lisas Wendre omanik.

Hundi sõnul võib kohati nõustuda Maailmapanga raportiga, mille järgi on viimase viie aasta jooksul Eesti ärikliima halvenenud. "Selles mõttes muidugi, et Eesti on aastast 2004 ELis, kus kehtivad tollimaksu määrad toorainetele jne. Poliitiline protektsionism on nüüd suurem kui 2004 ja enne seda. Ning tööjõu liikuvus ELis, kui ajad lähevad paremaks, tekitab probleeme," arvas ta.

"Kuid ma ei näe väga suurt vahet. Mõnes mõttes oli ikka enne 2004. aastat lihtsam, nüüd sõltume päris palju Brüsseli otsustest," tõdes Hunt.

Tulevikuplaanide kohta ütles ta, et Wendre soovib Eestis jätkuvalt laieneda. "Plaanime laiendada madratsite ja vedruvoodite tootmist tuleva kevadel nii Pärnus kui Vändras," sõnas ta.

Ernst&Youngi poolt korraldatud Eesti aasta parima ettevõtja konkursi finalistideks olid Peter Hunt Wendre ASist, Hellar Mutle Bestra Engineering ASist, Kuno Pindmaa Charlot OÜst, Aivo Rosenberg Toode ASist ning Taivo Piller ja Mart Haber Shishi ASist.