YIT Ehitus trikitab enda hankevõiduga

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) saatis väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse käigus 8. oktoobril seitsmele pakkujale Koger & Partneritest poolelijäänud Koidula piirijaama kolme hoone ehituse hankedokumendid. 5. novembril kvalifitseeris RKAS neist kuus. 9. novembril tunnistati võitjaks YIT, kelle pakutud hind 69,5 miljonit krooni oli 4,5 miljonit väiksem kui teiseks jäänud Nordeconil.

RKASi ja rahandusministeeriumi juures asuva riigihangete vaidlustuskomisjoni töötajad ei uskunud aga oma silmi, kui 15. novembril jõudis nendeni YITi Koidula hankevõidu vaidlustus, kus leiti, et nende pakkumus oli hankedokumentidele mittevastav.

Koidula projekti direktori Urmas Leinfeldi sõnul pakkusid nad hanke võitjale kolm aega, mil leping allkirjastada. "Paraku lepingu allkirjastamise asemel valis YIT enda võidu vaidlustamise. See aga tähendab, et tööd objektil jälle seisavad. Peame ära ootama komisjoni istungi. Seejärel otsuse ning pärast otsust on veel kaks nädalat aega, mil YIT-l on aega vaidlustuskomisjoni otsus uuesti halduskohtus vaidlustada," kirjeldas ta. Vaidlustuskomisjoni istung toimub 30. novembril. Otsuse peaks komisjon langetama detsembri teisel nädalal.

Kui YIT soovib komisjoni otsusega halduskohtusse pöörduda ega ole nõus hankelepingut sõlmima - kohtust esmast õiguskaitset ei saa -, tuleb RKASil riigihangete seaduse järgi sõlmida leping Nordeconiga. YIT-lt saaks RKAS aga välja nõuda pakkumiste hinnavahe ehk 4,5 miljonit krooni.

Leinfeldi sõnul pole arusaadav, miks YIT võidu vaidlustas. "Sellist pretsedenti, et riigihanke võitja hakkab pärast enda võitjaks kuulutamist väitma, et ta ikkagi ei vääri võitu ja tegelikult ta ikkagi päris kõigega pakkumuse tegemisel ei arvestanud, ei ole ette tulnud kogu RKASi tegutsemisaja jooksul. Me ei tea analoogsetest juhtumitest ka teiste hankijate praktikast," rääkis ta.

"Rahalises mõttes ei ole selle hanke mõju suur. Arvestades aga valmimistähtaega, siis võib lõpptähtaeg vaidluste tõttu löögi alla sattuda," lisas Leinfeld. Piirijaam peab valmima 1. juuliks 2011.

Vaidlustuskomisjoni esimehe Taivo Kivistiku sõnul leidis YIT pärast pakkumuse esitamist, et on 4,5 miljoni krooniga mööda pannud ehk tööd liiga odavaks arvutanud. YIT vaidlustas hanke võidu aga seetõttu, et lihtsalt loobumise korral oleksid nad 500 000kroonisest tagatisrahast ilma jäänud.

YIT Ehituse juhatuse liige Toomas Rapp läks turri, kui eile temalt vaidlustatud võidu kohta küsisin. "Leidsime, et meie pakkumus ei vastanud hankedokumentidele. Ootame komisjoni otsuse ära," ütles Rapp. Ta lisas, et iseenda võidu vaidlustamises pole midagi imelikku.

Samas ei täpsustanud Rapp, milles nende eksimus pakkumust koostades seisnes. Kas eksis ehitusfirma või hoopis RKAS neid võitjaks tunnistades? "Ootame komisjoni otsuse ära. Mul ei ole praegu midagi lisada," lõpetas Rapp kõne.

Kui Andres Kogeri ehitusfirmaga oli RKAS tänavu aprillis hankelepingu sõlminud - see sisaldas ka nõrkvoolutöid - 64 miljoni krooni peale, siis pärast Kogeri Koidulast lahkumist tänavu oktoobris väljakuulutatud hanke võitis 69,5miljonilise pakkumise esitanud YIT Ehitus.

Ehitusfirma Nordecon International ASi juhatuse esimees Jaano Vink kinnitas, et tema ettevõte on vajadusel Koidula piirijaama hoonete ehitamiseks valmis.

Samas märkis ta, et pole varem kuulnud juhtumist, kus hanke võitja enda võidu vaidlustaks.

Loen sellest siit e-kirjast ega oska praegu kuidagi kommenteerida.

Ei ole.

Raske öelda. Eks tuleb oodata, kuidas vaidlus lõpeb, ja millal.

Jah, muidu poleks me ju hinda pakkunud.

Jah, seda on tunnistanud ka RKAS, tunnistades pakkumise vastavaks.

Ei oska kommenteerida, pole sellele tulnud.

Praegusel ajal on niimoodi, et ettevõtetel on hirm eksida. Tellijad on muutunud väga jäigaks. Läbirääkimisi ei ole pärast lepingu sõlmimist enam praktiliselt võimalik pidada.

Tellija vigu ei andesta. Samas, lõplikult õigesti ei ole võimalik ehitushinda mitte kunagi välja arvutada. Praegu on hinnad hakanud ka tasapisi tõusma. Tõenäoliselt tegi YIT Ehitus Koidula hankepakkumuses näpuvea, arvutas teatud komponendi hinna valesti ja nägi hanketingimusi lugedes, et lepingust loobumisele võib järgneda suur trahv. Eks seejärel otsustatigi enda võit pigem vaidlustada ja komisjoni soodsale otsusele loota, kui lihtsalt niisama hankelt trahvihirmus lahkuda. Seda, et YIT millegipärast oleks pidanud meelega eksima, ma ei usu. Nad on ikkagi soliidne Soome firma. Miks nad peaksid siin Eestis trikitama?