Kliimakõnelustel aasta tühikäiku

Kannatamatult ootavad suuremat poliitilist selgust ka ettevõtjad ja investorid. Cancuni kõnelustele läkitatud pöördumises hoiatavad maailma 259 suurimat investorit kliimamuutuste laastavate tagajärgede eest, mis ületaks praeguse finantskriisi kahjud. Samas ollakse vägagi huvitatud ärivõimalustest, mida üleminek "rohelisele" majandusmudelile eneses kätkeks.

"Investorid vajavad kodumaiseid ja rahvusvahelisi meetmeid, mis tagaks pikemas perspektiivis suhtelise kindluse puhta energia, kliimapoliitika ja rahastamise arengutest," seisab pöördumises.

Praegu sellist kindlust ei ole ning investeeringud jäävad kaugele maha sellest, mida maailm vajaks, et hoida kliima soojenemine 2 kraadi piires tööstusrevolutsioonieelsest tasemest. Maailma Majandusfoorumi ja agentuuri Bloomberg hinnangul tuleks igal aastal investeerida vähemalt 500 miljardit USA dollarit.

Aasta tagasi Kopenhaagenis tehti olulisi edusamme, ehkki liiga suureks puhutud ootuste tõttu loeti konverents läbikukkunuks. Kliimalepet ei sündinud, kuna riigid ei jõudnud üksmeelele, kes kui palju heitmeid kärpima peab, kuid arenenud riigid võtsid olulisi kohustusi arenevate riikide rahaliseks toetamiseks (30 miljardit dollarit ajavahemikus 2010-2012 ning aastaks 2020 100 mld dollarit aastas), et kliimamuutustega toime tulla.

Samuti väljendas kokku ligi 140 riiki, sealhulgas Hiina ja USA, valmisolekut vabatahtlikult heitmeid piirata. Need lubadused pole piisavad, kuid see on siiski edasiminek Kyoto kliimaleppega võrreldes, milles arenguriigid ning suurimad saastajad Hiina ja USA ei osalenud. Siit tuleb Cancuni läbirääkijatel nüüd edasi ehitada.