• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kliimakõnelustel aasta tühikäiku

    Nii on väljavaated ülemaailmse siduva kliimakokkuleppe sõlmimiseks niisama kättesaamatud kui aasta tagasi Kopenhaagenis ning kliima soojenemist põhjustavate kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris jätkab kasvu.
    Cancuni kohtumise eesmärk on globaalne protsess elus hoida ning keskenduda praktilistele küsimustele, kus edasiliikumine on võimalik.
    "Ebareaalne on loota, et valitsused ühe suure sammuga juriidiliselt siduva lepinguni jõuavad," ütles Cancuni läbirääkimisi juhtiv ÜRO diplomaat Christiana Figueres. "Hõbekuuli kliimaprobleemi lahendamiseks ei ole. Edasi tuleb liikuda sammhaaval," tsiteeris agentuur Bloomberg.
    Kannatamatult ootavad suuremat poliitilist selgust ka ettevõtjad ja investorid. Cancuni kõnelustele läkitatud pöördumises hoiatavad maailma 259 suurimat investorit kliimamuutuste laastavate tagajärgede eest, mis ületaks praeguse finantskriisi kahjud. Samas ollakse vägagi huvitatud ärivõimalustest, mida üleminek "rohelisele" majandusmudelile eneses kätkeks.
    "Investorid vajavad kodumaiseid ja rahvusvahelisi meetmeid, mis tagaks pikemas perspektiivis suhtelise kindluse puhta energia, kliimapoliitika ja rahastamise arengutest," seisab pöördumises.
    Praegu sellist kindlust ei ole ning investeeringud jäävad kaugele maha sellest, mida maailm vajaks, et hoida kliima soojenemine 2 kraadi piires tööstusrevolutsioonieelsest tasemest. Maailma Majandusfoorumi ja agentuuri Bloomberg hinnangul tuleks igal aastal investeerida vähemalt 500 miljardit USA dollarit.
    Aasta tagasi Kopenhaagenis tehti olulisi edusamme, ehkki liiga suureks puhutud ootuste tõttu loeti konverents läbikukkunuks. Kliimalepet ei sündinud, kuna riigid ei jõudnud üksmeelele, kes kui palju heitmeid kärpima peab, kuid arenenud riigid võtsid olulisi kohustusi arenevate riikide rahaliseks toetamiseks (30 miljardit dollarit ajavahemikus 2010-2012 ning aastaks 2020 100 mld dollarit aastas), et kliimamuutustega toime tulla.
    Samuti väljendas kokku ligi 140 riiki, sealhulgas Hiina ja USA, valmisolekut vabatahtlikult heitmeid piirata. Need lubadused pole piisavad, kuid see on siiski edasiminek Kyoto kliimaleppega võrreldes, milles arenguriigid ning suurimad saastajad Hiina ja USA ei osalenud. Siit tuleb Cancuni läbirääkijatel nüüd edasi ehitada.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Raivo Kokser: ettevõtlust hävitavatest vaktsiinipassidest tuleb loobuda
Valitsus hoiab ettevõtlust ahistavast vaktsiinipassi poliitikast kinni raskesti mõistetava järjekindlusega, kirjutab väikeettevõtja Raivo Kokser (EKRE).
Valitsus hoiab ettevõtlust ahistavast vaktsiinipassi poliitikast kinni raskesti mõistetava järjekindlusega, kirjutab väikeettevõtja Raivo Kokser (EKRE).
Tehnoloogiasektor vedas USA börsi rohelisse
Tehnoloogiahiidude head tulemused sisendasid investoritele optimismi ning vedasid indekseid üles poole, vahendab Yahoo Finance.
Tehnoloogiahiidude head tulemused sisendasid investoritele optimismi ning vedasid indekseid üles poole, vahendab Yahoo Finance.
Foxway neelas konkurendi Taanis
Rootsi IT- ja nutiseadmete ringmajandusega tegelev Foxway Group, kelle raskuskese asub Tartus, omandas taanlaste Dansk Computer Center A/S-i.
Rootsi IT- ja nutiseadmete ringmajandusega tegelev Foxway Group, kelle raskuskese asub Tartus, omandas taanlaste Dansk Computer Center A/S-i.
Riigi uus radarisüsteem avab tuuleenergiale suure osa Mandri-Eestist
Kaitseministeeriumi uued radarid valmivad eelduslikult aastatel 2024 ja 2025. Kokku lähevad need maksma üle 70 miljoni euro, mille jaoks raha tuleb kaitseväe eelarve väliselt.
Kaitseministeeriumi uued radarid valmivad eelduslikult aastatel 2024 ja 2025. Kokku lähevad need maksma üle 70 miljoni euro, mille jaoks raha tuleb kaitseväe eelarve väliselt.