Hannes Sarv • 7. detsember 2010 kell 5:50

Langi seadusel vaid pool jõudu

Jaanus Rahumägi villaskandaal tõi välja küsimuse – kas Rein Langi vedamisel valminud uus korruptsioonivastane seadus kohustaks riigikogu liiget deklareerima tema käsutuses olevat villat? Vastus on "ei".

"Näiteks tuleb eelnõu kohaselt deklareerida liisitud auto kasutamine või ka Prantsuse Rivieras olev kinnisvara," loetles justiitsminister Rein Lang uue seaduse plusse eelnõu esimesel lugemisel mullu septembris.

Tõepoolest – selleks, et kõrgemate riigiteenistujate majandushuvid oleks läbipaistvad eelkõige avalikkuse ees, pannakse neile kohustus märkida oma iga-aastasesse majandushuvide deklaratsiooni üles ka vara, mida nad aasta jooksul on kasutanud. Ent kohustuslikus korras märkimisele on seatud ajaline piir – nad peavad kasutama seda vara vähemalt neli kuud sama aasta jooksul.

Rahumägi puhkas villas liiga vähe

Kui võtta näiteks hiljutine riigikogu liikme Jaanus Rahumägi juhtum, millest selgus, et ta kasutas nii tänavu kui ka mullu oma belglasest sõbra ja äripartneri villat Kreeta saarel, ei peaks ta seda hüve deklareerima ka uue seaduse valguses. Põhjuseks tõsiasi, et ta ei puhanud seal kummalgi aastal kokku nelja kuu jooksul, vaid vähem.

Miks selline piir? See, et riigikogu liige suunduks näiteks mõnel Vahemere saarel paiknevasse villasse neljaks kuuks ühe aasta vältel puhkama, ei tundu kuigi tõenäoline.

"Mida te nüüd tahate mulle seletada? Te võite arvata, mida te tahate. Teil on vabadus arvata lõpmatuseni," teatas Lang eile telefonis. Tema sõnul tuleb kuskile panna piir ja ministeeriumi arvates oli see just neli kuud, kuna nad pidasid seda mõistlikuks. "Kas seal on kolm ja pool, kolm või neli kuud – see on poliitilise otsuse küsimus, me ei ole selles jäigad," ütles ta. "Kuskile tuleb see piir panna. Või te tahate, et tuleb deklaratsiooni kirjutada ka kõik hotellid?" lisas Lang küsimuse vormis.

Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni juht Jaanus Marrandi rääkis samuti hotellidest, aga olulise vahega – kui see on saadud hüvena. "Uue seaduse kohaselt oleks tasuta saadud hüve vaja deklareerida. Küsimus on selles, kui pikk peab olema see aeg, mil seda kasutatakse. Siin peaks võib-olla ka mingid rahalised piirmäärad olema," arutles ta.

Näiteks on Marrandi sõnul praeguse seaduse juures tarvis jooksvatest muutustest oma varanduslikus seisus teada anda siis, kui see ületab 100 000 krooni piiri. "Sa võid neli kuud mingit jalgratast kasutada. Teisest küljest sa võid elada nädala aega viietärnihotellis ja sul on see 100 000 läinud," sõnas ta. Seega toetas Marrandi ka uue seaduse valguses pigem rahalise piiri seadmist.

Uue korruptsioonivastase seaduse eelnõu kiitis valitsus heaks ja saatis riigikogusse juba mullu mais. Eelnõu esimene lugemine toimus eelmise aasta septembris. Pärast seda on olnud vaikus.

"Väga levinud praktika on see, et mingi eelnõu lastakse läbi esimeselt lugemiselt ja siis pannakse see, nagu parlamendi töökeeles öeldakse, komisjoni radiaatori taha," ütles sotside ridadesse kuuluv ja sama seadust menetleva riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Hannes Rumm. Tema sõnul ei ole see ainuke eelnõu, mis on justiitsministeeriumist ambitsioonikalt välja tulnud, ent siis toppama pandud.

Seaduse vastuvõtmiseks on õige aeg käest lastud

Rummu sõnul on võimalus korruptsioonivastase seaduse uus versioon vastu võtta praeguse riigikogu koosseisuga maha magatud. "Kindlasti peaks seda väga tõsiselt arutama, aga ma kardan, et nüüd on aeg käest lastud. Parlamendi tööaja lõpus enam ülepeakaela vastu võttes midagi mõistlikku ei saavuta," märkis ta. Seejuures tõi Rumm välja, et opositsioonierakondade taha asi pidama ei ole jäänud.

"Kui ei ole kahel fraktsioonil eriarvamusi ehk kui ei ole IRLil ja Reformierakonnal eriarvamusi, siis teised fraktsioonid ei saa kunagi pidurda seaduseelnõu käiku. Nüüd on mugav käsi laiutada ja öelda, et kuhu me ikka tõttame," lisas Rumm.

Reformierakondlasest põhiseaduskomisjoni juht Väino Linde just fraktsioonide lahkarvamustele seaduse vastuvõtmise toppamisel aga viitab. "Fraktsioonidel olid eri arvamused eri sätete kohta ja seetõttu me seda praegu edasi ei menetlenud," ütles ta. Eri arvamused on puudutanud eelkõige deklaratsiooni täitjate hulka, mida on eelnõu järgi plaanis vähendada.

Jaanus Rahumägi: ma ei ole ühtegi seadust rikkunud

Riigikogu liige Jaanus Rahumägi ütles eile pärast aruandmist nn korruptsiooni-komisjonile, et tema ühtegi seadust rikkunud ei ole.

Samas märkis ta, et tegi koostöös advokaatide ja komisjoni ametnikega oma deklaratsiooni siiski ühe täienduse – nimelt osaleb ta ühingus, mille ülesandeks prügivedu kaheksa maja tarbeks tema elukohas.

Kas otsustasite täiendada oma deklaratsiooni?

Ma ei täiendanud mitte ühtegi asjaolu, mis puudutaks neid konkreetseid asjaolusid, milles Äripäev mind üsnagi räigel moel süüdistas. Ma ei ole ühtegi sellist seadust rikkunud. Ma ei ole ka varjanud mitte ühtegi tulu. Ma olen kõik endaga seonduvad asjad deklareerinud täpselt vastavalt seadusele. Ma olen täna deklareerinud rohkem, kui oleks seaduse järgi vajalik. Ja täpselt samamoodi, mulle tundub, et ma olen kõige rohkem läbi valgustatud riigikogu liige üldse.

Kas Te täiendasite seda deklaratsiooni enda puhul?

Seal oli üks moment, mis tänu väga tähelepanelikule tööle möödunud nädalal, mida ma siin komisjoni ametnike ja advokaatidega tegin – lõpuks avastasime, et üks konkreetne ühing, mis tegeleb prügiveoga kaheksa maja jaoks, kus ma elan ja kus ma olen sunniviisiliselt majaomanikuna osaline, on jäänud kahe silma vahele. See täpsustus tehti ära. Komisjonil ei olnud mulle mingeid etteheiteid.

Ma saan aru, et Te pooldate läbipaistvust majanduslike huvide deklareerimisel. Kas pooldate ka uut korruptsioonivastast seadus, mis on riigikogus menetluses?

Mina olen alati ausa mängu poolt. Aga ma olen alati selle vastu, kus asjaolusid rakendatakse inimeste vastu suvaliselt. Ehk me peame tegelikult ennast kurssi viima kõikide asjaoludega ja alles siis asuma süüdistama.

Tänan. Ma pean nüüd minema oma komisjoni istungile.

Rahumägi täpsustas tulusid

Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni juhi Jaanus Marrandi sõnul lisas riigikogu liige Jaanus Rahumägi deklaratsiooni abikaasaga ühiselt deklareeritud tulu.

"Lisaks ta täpsustas ka maksustatava tulu positsiooni. Nad olid esitanud pere ühisdeklaratsiooni. Kuna oli ühisdeklaratsioon, siis ühisdeklaratsioonis on vaja ära näidata kogu maksustatav tulu ja siis ka deklareerija ametiisiku maksustatav tuluosa selles. Ta oli näidanud ära enda osa ainult. Nüüd selle koha peal oli täpsustus," selgitas Marrandi. Tema sõnul ei pidanud komisjon seda märkimisväärseks eksimuseks. Samas nentis Marrandi, et Rahumägi kohustustega võrreldes ei ole tulu liiga väike, et katta kohustusi.

Kommentaarid

Evelyn Sepp, Keskerakond, põhiseaduskomisjoni aseesimeesEelnõu menetlemise innu raugemisel on mitu proosalist ja sisulist põhjust. Ühelt poolt oli see seotud avaliku teenistuse seaduse või õigemini kogu avaliku teenistuse reformiga. Selle alusel pidanuks oluliselt vähenema nn korruptsioonivastase võitluse valguses huvipakkuvate ametnike ring, kuid need vähesed, kes sellesse piiramisrõngasse jäänuks, pidanuks tegema koos oma pere ja suguvõsaga täielikku striptiisi. See aga oleks ka sisuliselt ebaproportsionaalne ja arutu inimeste põhiõigusi riivav protseduur.

Andres Herkel, põhiseaduskomisjoni liige

Põhimõtteliselt on seaduse uut versiooni vaja. Deklaratsiooni pole mõtet täita tuludeklaratsiooniga nagunii avalike andmete ülekandmiseks ja sugulaste kirjapanekuks. Küll aga võib oluline olla välismaalt saadav regulaarne tulu ja muud mitte nii enesestmõistetavalt teada olevad aspektid.

Rein Lang, justiitsminister, riigikogus 16.09.2009

Deklaratsioonide esitamine ei ole vajalik politseile, see on vajalik üldsusele. Me räägime ikkagi kõrgematest ametiisikutest, kelle elustandard ja varad peaksid olema teistele ühiskonnaliikmetele teada. Sellepärast ongi justiitsministeerium pannud ette lihtsa lahenduse: need, kes deklareerivad, need ka teavad, et ühiskonna seisukohalt on nende andmete kõigile kättesaadavaks tegemine proportsionaalne meede.

Hetkel kuum