Reinaas: kokkuleppejärel mõttetu kraagelda

„Eks asjade väärtus või hind on alati subjektiivne. Kui kaks isikut on asja hinnas kokku leppinud ja saavad ühte moodi aru, mida ostetakse või müüakse, siis on pärast kraagelda suhteliselt mõttetu,“ ütles ta ning lisas: „tuleb hiljem leppida, kui üks pooltest ei olnud asja päris läbi mõelnud.“

Reinaas andis ka kaks soovitust, kuidas ettevõtet ostes või müües mitte petta saada: „See võib kõlada banaalselt, aga tasub leping väga tähelepanelikult läbi lugeda. Tihti juhtub, et ostja ja müüjad ei olegi ise lepingut lugenud ja see jäetakse advokaatide ja audiitorite hooleks. Pärast leiavad ostjad ja müüjad sealt palju huvitavat.“

Teiseks võiks eelkõige lähtuda tervest mõistusest. „Alati ei tasu advokaadihärrade ja audiitorihärrade soovitusi 100% usaldada. Võib juhtuda, et audiitorid ja advokaadid võivad tehingusse rutiinselt suhtuda ja saavad asjadest ühte moodi aru, aga ostja ja müüja tahtsid hoopis midagi muud teha,“ märkis ta.