• Jaga lugu:

    Unustatud tuhkatriinu – muusika eksport

    Majanduse tõusumootoriks peetav eksport on igas nooblis seltskonnas kuum jututeema. Kuid tundub, et ennast laulurahvaks pidav eestlane on muusika ekspordi sootuks ära unustanud.

    „2009. aastal kaardistati Eestis loomemajandus arvudega ja need numbrid olid šokeerivad. Kogu Eesti muusika eksport oli umbes 50 miljonit, millest 47% moodustasid Estonia klaverid. Kõik plaadilepingud ja kontserttasud olid kokku ca kaks miljonit,“ rääkis MTÜ Eesti Muusika Eksport juht Juko-Mart Kõlar, kes üritab selles kaoses niidid lahti harutada ja süsteemi luua.
    Numbrid on tema sõnul väikesed seetõttu, et palju meie suurimad tegijad kuuluvad välisagentuuridele. „Arvo Pärdi tulud näiteks ei jõua siia ja kõiki meie dirigente esindavad välisagentuurid. Kui Arvo Pärdi ja Erkki-Sven Tüüri autoritasud ning Järvide dirigeerimistasud tuleksid Eesti agentuuri, siis riigi muusikaekspordi käive mitmekordistuks,“ lausus Kõlar.
    See on kivi ka raadiojaamade kapsaaeda. „Välismuusika osakaal on 80%, seega 80% tasudest, mis jõuaks muidu autorite ühingusse, me maksame välismaale. Tuleval aastal tuleb esimene ainult Eesti muusikat mängiv netiraadio, üheksa kanalit,“ lisas Kõlar.
    Muusikaeksport vaja üles ehitada
    Hetkel Los Angeleses resideeruva produtsendi Renee Meriste sõnul pole Eestis riiklikku muusikaeksporti. „On olemas ettevõtlikud inimesed ja artistid, kes sellega tegelevad. Ei kultuuriministeerium, ei majandusministeerium ega EAS ei pea oluliseks sellist majandusharu,“ märkis ta.
    Varem EAS osaliselt finantseeris Prantsusmaal Cannesis toimuva üleilmse muusikamessi MIDEM külastamist, aga ka seda pole tehtud juba mitu aastat. „Kui riigiasutustele selgitada, et tehakse tabureti vasakut tagumist jalga, siis nad saavad sellest aru. Muusika ja teiste loovate alade mõistmisega on neil aga keerulisem,“ seletas Meriste.
    Sport, teater, film ja klassikaline muusika on riiklikus süsteemis sees nõukogudeaegse süsteemina, keegi ei eelda, et need alad peavad hakkama saama 100% erakapitalil ilma riigi toetuseta, lisas ta.
    „Muusikaeksport on osa suuremast protsessist, loomemajanduse juurutamine Eestis. Hetkel me konkureerime EASi toetuste osas elektrijuppide ja mahutite tootjatega. Kuid muusika valdkonna ja loomemajanduse spetsiifika on selline, et on palju väikeseid ettevõtteid, kes esindavad ühte-kahte artisti, kuid kelle käibe ja kasumi suhe ei mahu etteantud koefitsienti,“ märkis Juko-Mart Kõlar.
    Tema sõnul tuleks toetuste kriteeriumid üle vaadata. Hetkel ei kuulu muusikaeksport ei välis- ega kultuuriministeeriumi pädevusse. „Loomemajandus toob aga riigile mõõdetamatut lisaväärtust,“ kinnitas ta.
    Jalgratast leiutada pole vaja
    Eestis loodi n-ö katuseorganisatsioon Eesti Muusika Arenduskeskus, mille all onnii riigi muusikaorganisatsioonid kui ka muusikaettevõtjad ja Tallinn Music Week. „Meil on riigis probleemid juuretasandil. Pole piisavalt palju häid muusikaprodutsente, kes pakendaks „toote“ ära ja müüks välismaal. Plaanime tuleval aastal teha manageri-koolitusi. Panime ise rahad kokku ja tegime asja ära. Riiklikku süstemaatilist toetust ekspordile ei ole ja ilmselt enne 2014. aastat ei tule ka,“ märkis Kõlar.
    „Eraettevõtluse ja muusikasektori koostöö on kahjuks viimaste aastate majanduskliimas olnud ka raskendatud, sest eraettevõtlus püüab ise kuidagi püsima jääda ja neil ei ole aega, vahendeid ega huvi tegeleda muusika toetamisega. Aastatel 2003-2007 olid olemas eraettevõtjaid, kes investeerisid ja olid nõus investeerima muusikasektorisse miljoneid eurosid ja loomulikult olid neist osa väga edukad ja teenisid ka korralikku kasumit,“ märkis Meriste. Masu kärpis ka väikeses Eestis sellised toetused nulliks, lisas ta.
    Meriste sõnul peaks riik vaatama, kuidas Soomes-Rootsis loovmajandust elavdatakse. „Jalgratast ei ole vaja leiutada. Kõik on olemas. Tuleb lihtsalt otsustada, et me sõidame ka selle jalgrattaga alates tänasest igavesti. Sport, teater, film, klassikaline muusika süsteem töötab Eestis sellepärast, et see oli nii tugevatel jalgadel ka nõukogude ajal. Muusika puhul öeldakse sageli, et kui on andekas, siis paistab ise välja. Ei ole nii, tööd on vaja teha. Meeskonda on vaja, tingimusi on vaja,“ lisas Meriste.
    „Rootsi ekspordib muusikat umbes 8-10 miljardi krooni eest aastas, nende autorite lood on peaaegu iga nädal USA Billboardi edetabeli TOP 10s – see kõik ei ole juhtunud aga üleöö,“ märkis produtsent Toomas Olljum.
    Eesti Nokia – ühendatud business ja looming
    Soomes tuleb Kõlari sõnul pool kogu muusika ekspordi kontori eelarvest riigilt ja teine pool ettevõtjatelt. Miks mitte luua ühisklaster? „Oleme selle peale ka mõelnud. Kuid hetkel näib, et maailmas loomemajanduse käibed kasvavad. See võib olla loomingulise klassi esiletõus. Kui me räägime teadmistepõhisest majandusest, siis see võikski olla Eesti tuleviku Nokia – ühendada business ja looming,“ märkis ta.
    Muusikaürituse Tallinn Music Weeki vedaja Helen Sildna sõnul on Eesti turgu siiani iseloomustanud suletus. Samas on n-ö suletud keskkonnas tema sõnul arenenud väga omanäoline ja isepäine muusika.
    “Plaadifirma business on teadupärast ju üleilmses kriisis. Mida on aga vaja, on töötada välja valdkondlik arengustrateegia. Sellega me ka tegeleme, hiljuti loodud organisatsiooni raames Eesti Muusika Arenduskeskus. Meie organisatsiooni üks põhilisi ja kõige olulisemaid eesmärke on hetkel just nimelt maailmatasemel manageride väljakoolitamine, kes oleksid võimelised viima Eesti talendi välja, kes oleksid edukad ettevõtjad,“ sõnas ta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Juhtimine avalikus sektoris meenutab absurdiklassikat
Riigikogu erakondade tagatubades ei säästeta jõudu leidmaks sobivat kulpi, millega presidendivalimiste katlast rammusamad palad välja õngitseda, samal ajal kui avalik sektor eesotsas valitsusega ägab süvenevas juhtimiskriisis, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Riigikogu erakondade tagatubades ei säästeta jõudu leidmaks sobivat kulpi, millega presidendivalimiste katlast rammusamad palad välja õngitseda, samal ajal kui avalik sektor eesotsas valitsusega ägab süvenevas juhtimiskriisis, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Nokia kasumiüllatus julgustas analüütikuid hinnasihte tõstma
Nokia teatas neljapäeval 423 miljoni euro suurusest tegevuskasumist, mis jättis analüütikute ootused kaugele maha. Mitmed analüütikud on pärast tulemuste avalikustamist ettevõtte aktsia hinnasihti tõstnud ning andnud ostusoovituse, kirjutab Kauppalehti.
Nokia teatas neljapäeval 423 miljoni euro suurusest tegevuskasumist, mis jättis analüütikute ootused kaugele maha. Mitmed analüütikud on pärast tulemuste avalikustamist ettevõtte aktsia hinnasihti tõstnud ning andnud ostusoovituse, kirjutab Kauppalehti.
Täna saab viimast päeva teisest pensionisambast lahkumisest loobuda Seni on avalduse tagasi võtnud ligi 4000 inimest
Täna on viimane päev, mil aasta algul teisest pensionisambast lahkuda otsustanud inimestel on võimalus lahkumise avaldus tagasi võtta. Praeguseks on seda teinud ligi 4000 inimest, teatas rahandusministeerium.
Täna on viimane päev, mil aasta algul teisest pensionisambast lahkuda otsustanud inimestel on võimalus lahkumise avaldus tagasi võtta. Praeguseks on seda teinud ligi 4000 inimest, teatas rahandusministeerium.
Läti majandus kasvas üle 10 protsendi
Läti teise kvartali majanduskasv oli sealse statistikaameti esialgsetel andmetel 10,3 protsenti, eelmise kvartaliga võrreldes oli kasv 3,7 protsenti.
Läti teise kvartali majanduskasv oli sealse statistikaameti esialgsetel andmetel 10,3 protsenti, eelmise kvartaliga võrreldes oli kasv 3,7 protsenti.