Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Unustatud tuhkatriinu – muusika eksport

    Majanduse tõusumootoriks peetav eksport on igas nooblis seltskonnas kuum jututeema. Kuid tundub, et ennast laulurahvaks pidav eestlane on muusika ekspordi sootuks ära unustanud.

    „2009. aastal kaardistati Eestis loomemajandus arvudega ja need numbrid olid šokeerivad. Kogu Eesti muusika eksport oli umbes 50 miljonit, millest 47% moodustasid Estonia klaverid. Kõik plaadilepingud ja kontserttasud olid kokku ca kaks miljonit,“ rääkis MTÜ Eesti Muusika Eksport juht Juko-Mart Kõlar, kes üritab selles kaoses niidid lahti harutada ja süsteemi luua.
    Numbrid on tema sõnul väikesed seetõttu, et palju meie suurimad tegijad kuuluvad välisagentuuridele. „Arvo Pärdi tulud näiteks ei jõua siia ja kõiki meie dirigente esindavad välisagentuurid. Kui Arvo Pärdi ja Erkki-Sven Tüüri autoritasud ning Järvide dirigeerimistasud tuleksid Eesti agentuuri, siis riigi muusikaekspordi käive mitmekordistuks,“ lausus Kõlar.
    See on kivi ka raadiojaamade kapsaaeda. „Välismuusika osakaal on 80%, seega 80% tasudest, mis jõuaks muidu autorite ühingusse, me maksame välismaale. Tuleval aastal tuleb esimene ainult Eesti muusikat mängiv netiraadio, üheksa kanalit,“ lisas Kõlar.
    Muusikaeksport vaja üles ehitada
    Hetkel Los Angeleses resideeruva produtsendi Renee Meriste sõnul pole Eestis riiklikku muusikaeksporti. „On olemas ettevõtlikud inimesed ja artistid, kes sellega tegelevad. Ei kultuuriministeerium, ei majandusministeerium ega EAS ei pea oluliseks sellist majandusharu,“ märkis ta.
    Varem EAS osaliselt finantseeris Prantsusmaal Cannesis toimuva üleilmse muusikamessi MIDEM külastamist, aga ka seda pole tehtud juba mitu aastat. „Kui riigiasutustele selgitada, et tehakse tabureti vasakut tagumist jalga, siis nad saavad sellest aru. Muusika ja teiste loovate alade mõistmisega on neil aga keerulisem,“ seletas Meriste.
    Sport, teater, film ja klassikaline muusika on riiklikus süsteemis sees nõukogudeaegse süsteemina, keegi ei eelda, et need alad peavad hakkama saama 100% erakapitalil ilma riigi toetuseta, lisas ta.
    „Muusikaeksport on osa suuremast protsessist, loomemajanduse juurutamine Eestis. Hetkel me konkureerime EASi toetuste osas elektrijuppide ja mahutite tootjatega. Kuid muusika valdkonna ja loomemajanduse spetsiifika on selline, et on palju väikeseid ettevõtteid, kes esindavad ühte-kahte artisti, kuid kelle käibe ja kasumi suhe ei mahu etteantud koefitsienti,“ märkis Juko-Mart Kõlar.
    Tema sõnul tuleks toetuste kriteeriumid üle vaadata. Hetkel ei kuulu muusikaeksport ei välis- ega kultuuriministeeriumi pädevusse. „Loomemajandus toob aga riigile mõõdetamatut lisaväärtust,“ kinnitas ta.
    Jalgratast leiutada pole vaja
    Eestis loodi n-ö katuseorganisatsioon Eesti Muusika Arenduskeskus, mille all onnii riigi muusikaorganisatsioonid kui ka muusikaettevõtjad ja Tallinn Music Week. „Meil on riigis probleemid juuretasandil. Pole piisavalt palju häid muusikaprodutsente, kes pakendaks „toote“ ära ja müüks välismaal. Plaanime tuleval aastal teha manageri-koolitusi. Panime ise rahad kokku ja tegime asja ära. Riiklikku süstemaatilist toetust ekspordile ei ole ja ilmselt enne 2014. aastat ei tule ka,“ märkis Kõlar.
    „Eraettevõtluse ja muusikasektori koostöö on kahjuks viimaste aastate majanduskliimas olnud ka raskendatud, sest eraettevõtlus püüab ise kuidagi püsima jääda ja neil ei ole aega, vahendeid ega huvi tegeleda muusika toetamisega. Aastatel 2003-2007 olid olemas eraettevõtjaid, kes investeerisid ja olid nõus investeerima muusikasektorisse miljoneid eurosid ja loomulikult olid neist osa väga edukad ja teenisid ka korralikku kasumit,“ märkis Meriste. Masu kärpis ka väikeses Eestis sellised toetused nulliks, lisas ta.
    Meriste sõnul peaks riik vaatama, kuidas Soomes-Rootsis loovmajandust elavdatakse. „Jalgratast ei ole vaja leiutada. Kõik on olemas. Tuleb lihtsalt otsustada, et me sõidame ka selle jalgrattaga alates tänasest igavesti. Sport, teater, film, klassikaline muusika süsteem töötab Eestis sellepärast, et see oli nii tugevatel jalgadel ka nõukogude ajal. Muusika puhul öeldakse sageli, et kui on andekas, siis paistab ise välja. Ei ole nii, tööd on vaja teha. Meeskonda on vaja, tingimusi on vaja,“ lisas Meriste.
    „Rootsi ekspordib muusikat umbes 8-10 miljardi krooni eest aastas, nende autorite lood on peaaegu iga nädal USA Billboardi edetabeli TOP 10s – see kõik ei ole juhtunud aga üleöö,“ märkis produtsent Toomas Olljum.
    Eesti Nokia – ühendatud business ja looming
    Soomes tuleb Kõlari sõnul pool kogu muusika ekspordi kontori eelarvest riigilt ja teine pool ettevõtjatelt. Miks mitte luua ühisklaster? „Oleme selle peale ka mõelnud. Kuid hetkel näib, et maailmas loomemajanduse käibed kasvavad. See võib olla loomingulise klassi esiletõus. Kui me räägime teadmistepõhisest majandusest, siis see võikski olla Eesti tuleviku Nokia – ühendada business ja looming,“ märkis ta.
    Muusikaürituse Tallinn Music Weeki vedaja Helen Sildna sõnul on Eesti turgu siiani iseloomustanud suletus. Samas on n-ö suletud keskkonnas tema sõnul arenenud väga omanäoline ja isepäine muusika.
    “Plaadifirma business on teadupärast ju üleilmses kriisis. Mida on aga vaja, on töötada välja valdkondlik arengustrateegia. Sellega me ka tegeleme, hiljuti loodud organisatsiooni raames Eesti Muusika Arenduskeskus. Meie organisatsiooni üks põhilisi ja kõige olulisemaid eesmärke on hetkel just nimelt maailmatasemel manageride väljakoolitamine, kes oleksid võimelised viima Eesti talendi välja, kes oleksid edukad ettevõtjad,“ sõnas ta.
  • Hetkel kuum
Dmitri Fefilov: mida rohkem edasi, seda ohtlikumaks läheb
Euroopa Keskpank jättis eile ootuspäraselt intressimäärad muutmata – ja seda hoolimata euroala majanduse väga süngest olukorrast ja peaaegu ideaalsele tasemele jõudnud inflatsioonimäärast. Kuid tundub, et kriis pole piisavalt tugev, et EKP jõulise otsuse ära teeks, kirjutab börsitoimetaja Dmitri Fefilov.
Euroopa Keskpank jättis eile ootuspäraselt intressimäärad muutmata – ja seda hoolimata euroala majanduse väga süngest olukorrast ja peaaegu ideaalsele tasemele jõudnud inflatsioonimäärast. Kuid tundub, et kriis pole piisavalt tugev, et EKP jõulise otsuse ära teeks, kirjutab börsitoimetaja Dmitri Fefilov.
Suur analüüs: üks vana strateegia aitab laisal investoril turgu edestada
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Nädala lood: lennujaamas valitseb aastaid üks firma, linnaasutuses paljastati bardakk
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eesti 200 saab Tallinnas kaks abilinnapea kohta
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Vene teetootja teeskleb tootmist Lätis, eestlased müüvad ja kehitavad õlgu
“Meile teatati, et meil on võimalik võtta Läti firmast, kes toodab, ja kuna tarbija on oodanud seda teed, siis ma ei näinud mingit probleemi, miks ei võiks osta Läti firmast ja Eestis müüa.”
“Meile teatati, et meil on võimalik võtta Läti firmast, kes toodab, ja kuna tarbija on oodanud seda teed, siis ma ei näinud mingit probleemi, miks ei võiks osta Läti firmast ja Eestis müüa.”