Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    "Siivsaim" oleks ulatada poliitiline revolver

    Briti majandusajakiri The Economist kirjutab oma Ida-Euroopa blogis Tallinna linnapea Edgar Savisaare skandaalist, et  kõige "siivsam" oleks ehk, kui meeri enda erakonnakaaslased ulataksid talle poliitilises ja ülekantud tähenduses "revolvri" ja pudeli viskit ning võimaldaks tal väärikalt lahkuda.

    Salateenistuse sekkumine demokraatliku riigi poliitikasse saadab õigustatult inimestel judinad üle selja – valimised peavad otsustama valijad, mitte fantoomid. Eriti kehtib see endistes kommunismimaades, kus julgeoleku ja luureteenistused etendavad sageli poliitikas ebaproportsionaalselt suurt rolli, märgib Economist blogisissekandes.
    Balti riikides viis julgeolekuteenistuse dramaatiline sekkumine 2004. aastal Leedu presidendi Rolandas Paksase tagandamiseni. Seda ettekäändel, et ta oli Venemaa salateenistuse ja organiseeritud kuritegevuse mõju all, mida Paksas ise eitas. Leedu praegune president Dalia Grybauskaite kahtlustab, et võib samuti olla sarnaste räpaste trikkide ohver.
    Eesti julgeoleku- ja luureteenistus on väga hästi teadlikud ohtudest, mida otsene sekkumine poliitikasse endast kujutab. Seda dramaatilisem on kapo otsus avalikult teada anda, et Keskerakonna juht Edgar Savisaar on end kompromiteerinud sidemetega Venemaa rahastajatega.
    Lugu alles võtab tuure, nendib Economist, kuid toob ära esimesed mõtted, mis skandaalist on tekkinud. Ajakiri tunnustab Savisaare rolli Eesti taasiseseisvumisel, kuid nendib, et sealt edasi on tema tegevuses mitmeid küsitavusi. Näiteks lindiskandaal üheksakümnendate aastate keskpaigas, mil Savisaar luuras eraturvafirma abil oma poliitiliste vastaste järel.
    Tallinna meerina on Savisaar aga linna juhtinud pigem nii, nagu seda tehakse Chicagos, mitte Stockholmis. Teisalt on Keskerakonnal palju toetajaid Eesti venekeelse elanikkonna hulgas. Omal viisil on Savisaar andnud panuse integratsiooni (võrdluseks on Läti Harmoonia Keskus riigi tasandil alles poliitika äärealale tõrjutud).
    Süüdistused on tõsised, märgib Economist. On oht, et Savisaare valijad käsitlevad seda kui laimukampaaniat. Eesti ametivõimudel tuleb näidata süüdistuste paikapidavust, ohustamata samas julgeolekuteenistuste allikaid ja meetodeid. Kõige siivsam lahendus oleks võib-olla see, kui Savisaare oma partei ulataks talle (poliitilises, ülekantud tähenduses) revolvri ja pudeli viskit, võimaldades tal väärikalt lahkuda.
    Kõike kokku võttes ei ole juhtunu kindlasti see, mida Eesti praegu tahab või vajab, kui ees peaks olema hoopis triumfeeriv liitumine euroalaga.
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Vootele Päi: Eesti väike seitsmik võib olla Brüsselis suur kaalukeel
Euroopa lükkab jõulisema käigu sisse. Eesti kas osaleb ja teenib või vaatab ja imetleb, mistõttu eelseisvad eurovalimised on erakordselt tähtsad, kirjutab siseministri nõunik Vootele Päi.
Euroopa lükkab jõulisema käigu sisse. Eesti kas osaleb ja teenib või vaatab ja imetleb, mistõttu eelseisvad eurovalimised on erakordselt tähtsad, kirjutab siseministri nõunik Vootele Päi.
Leedu suurettevõtted odavnesid suure käibega
Suurima käibega olid teisipäeval Leedu ettevõtted, nimelt Ignitis grupė aktsiatega kaubeldi Balti turgudel enim, 345 188 euro eest ning aktsia odavnes seejuures -0,55%.
Suurima käibega olid teisipäeval Leedu ettevõtted, nimelt Ignitis grupė aktsiatega kaubeldi Balti turgudel enim, 345 188 euro eest ning aktsia odavnes seejuures -0,55%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Raadiohommikus: professor Urmas Varblane, abilinnapea ja ERMi juht
Viimasel ajal on välja käidud hulgaliselt ideid Eesti majanduse elavdamiseks, nii tööandjate kui poliitikute poolt. Kolmapäevases raadiohommikus analüüsime neid ideid koos Eesti Panga nõukogu esimehe, professor Urmas Varblasega.
Viimasel ajal on välja käidud hulgaliselt ideid Eesti majanduse elavdamiseks, nii tööandjate kui poliitikute poolt. Kolmapäevases raadiohommikus analüüsime neid ideid koos Eesti Panga nõukogu esimehe, professor Urmas Varblasega.
Raadiohommikus: 5MIINUSE börsirämmarist ja kinnisvarast nii meil kui Hispaanias Uus võimalus: jäta küsimusi hommikuprogrammi külalistele
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.