• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 22.12.10, 06:28
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Saetoodang veab puidu ekspordi tõusule

Puidutööstusettevõtetel on selle aasta üheksa kuu tulemuste põhjal ette näidata viimaste aastate suurim ekspordimahtude kasv, jooksevhindades eksporditi puitu ja puittooteid 40,4 protsenti enam kui mullu samal ajal.
"Tegu on viimaste aastate suurima tõusuga," kinnitas metsa- ja puidutööstuse liidu tegevjuht Ott Otsmann ning lisas, et ehkki ka toodangu hinnad on veidi tõusnud, on tõusveduriks ikkagi olnud eelkõige toodangu mahtude kasv pärast madalseisu.
Otsmanni andmeil on tänavu üheksa kuuga müüdud saematerjali võrreldes eelmise aasta üheksa kuuga 760 miljoni krooni võrra enam, paberipuu eksport on kasvanud 707 miljoni krooni ja puittoodete (sealhulgas liimpuit, uksed, aknad ja komponendid) eksport ligi 400 miljoni krooni võrra.
Otsmanni sõnul olulisi muutusi puidusektori eksporditurgudel ei ole olnud. „Nii puittooteid, ümarpuitu kui ka puitmööblit ja -maju eksporditakse jätkuvalt kõige rohkem Soome, Rootsi ning Norrasse,“ täpsustas Otsmann. "Järgmised suuremad ekspordimaad on Saksamaa, Suurbritannia, Taani ja Prantsusmaa ning kaugematest riikidest on esimesena Jaapan."

Artikkel jätkub pärast reklaami

Küll aga rõhutas Otsmann, et puidutööstusettevõtted on oma ladude seisu suhtes väga ettevaatlikuks muutunud. "Ettevõtted ei julge enam nii suurel määral lattu toota kui buumiajal ning seetõttu on ka võimalikud tagasilöögid loodetavasti tunduvalt leebemad," lisas Otsmann.
ASi Lemeks juhatuse esimehe Jüri Külviku kinnitusel on Lemeksi gruppi kuuluvate ettevõtete ekspordimahud kasvanud keskmiselt sama palju, kui statistika näitab. "Enam-vähem ühtlaselt on eksport tõusnud kõikides meie ettevõtetes – kus natuke rohkem, kus natuke vähem," lausus ta.
"Euroopas on nii mõnedki puidutöötlejad turult lahkunud ning eks see osa tuleb nüüd kellelgi teisel ära täita. See on ilmselt ka üks põhjus, miks meie eksport on kasvanud," lisas Külvik.
Lemeks tegeleb metsavarumisega ning saematerjali, puitmajade, liimtalade, akna- ja uksekomponentide, ümarpuidust mänguväljakute jm toodete tootmisega.
Eesti ühe suurema puiduvarumisfirma ASi Metsäliitto Eesti tegevdirektori Enn Sapi kinnitusel on tänavu ümarmaterjali eksport ületanud 15-20 protsendi võrra isegi buumiaegset ehk aastate 2005-2008 ekspordimahtusid. "Teatud hinnatasemetel on sellel aastal nõudlus eriti suur olnud," lausus ta ja lisas, et tänavu kogu aeg tasapisi tõusnud kokkuostuhinnad on praegu siiski stabiliseerunud.
Sapi andmeil läheb endiselt 85 protsenti paberipuidust Soome ja Rootsi ning ülejäänud Norrasse ning mujale.
Puitmajatootja ASi RPM juhataja Enno Kuldkepp ütles, et võrreldes eelmise aastaga on tänavu neil eksport kindlasti suurenenud, kuid mitte enam kui 25 protsendi võrra. "Kusjuures aasta lõpp on nii meil kui ka ilmselt teistel puitmajatootjatel ära vajunud," tunnistas ta ning tõi põhjuseks külmakraadid ja lumeuputuse Euroopas.
"Paljud selle aasta lõpu tellimused on lükatud edasi jaanuarisse, sest paksu lume tõttu ei pääse praegu ehitusplatsidele ligi. Lumi ja pakane puitmajade püstitamist ei sega, aga probleemid on tekkinud transpordiga," märkis Kuldkepp.
Puitmajatootjate ja -müüjate põhiline eksporditurg on tema sõnul ikka Norra, samas on näiteks müük Hollandisisse natuke kasvanud. "Üks eksootiline maa lisandus meile tänavu ka – saime natuke puitmaju müüa Lõuna-Koreasse," lisas Kuldkepp.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 11 p 6 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele