- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Euroopa Komisjon: Eesti üleminek eurole on alanud edukalt
Euroopa Komisjon avaldas rahulolu Eesti sujuva eurole ülemineku üle.
Üleminek sujub plaanipäraselt,on kirjas Komisjoni pressiteates. "Pühapäeva, 2. jaanuari õhtuks oli 26% maksetest kauplustes tehtud eurodes ning üle 90% klientidest sai ka raha tagasi eurodes. Pankades ja jaekaubanduses ei ole täheldatud suuremaid probleeme.
Komisjoni andmetel oli suurel osal eestlastest euro sularaha taskus juba kaks päeva enne uuele vääringule üleminekut.
Pooltel inimestel olid euro pangatähed ja rohkem kui 60% hoidsid rahakotis euromünte, mille nad olid saanud välisreisidelt või vahetanud pangas või postkontoris.
Sularahaautomaatide täitmine sujus tõrgeteta ning peaaegu kõikidest pangaautomaatidest sai euro pangatähti juba 1. jaanuari esimestel tundidel. Lisaks sellele oli enamik pangakontoreid sularahatehinguteks avatud nii laupäeval, 1. jaanuaril, kui ka pühapäeval, 2. jaanuaril. Ka kaupluste kaardimakseterminalid olid avamise ajaks 1. jaanuaril eurole ümber seadistatud.
Pühade tõttu oli äritegevus eurole ülemineku kahel esimesel päeval tavapärasest tagasihoidlikum. Komisjoni uuringu2 kohaselt tegid 1. jaanuaril sisseoste 36% ja 2. jaanuaril 54% küsitletutest, samal ajal kui tavalisel tööpäeval on see näitaja 60–70%. Enamik inimesi, kes tegi nädalavahetusel sisseoste sularahas, kasutas Eesti kroone, et vabaneda vanast vääringust kaupluses ning mitte minna panka raha vahetama. Teise üleminekupäeva lõpuks oli aga 26% küsitletutest maksnud juba ainult eurodes ning see näitaja on varem euroga liitunud riikidega võrreldes väga kõrge.
Eesti Pank oli kommertspangad varakult euromüntide ja pangatähtedega varustanud ning need edastasid euro sularaha kauplustele ja muudele ettevõtetele lepingu alusel, et eurodes saaks makseid teha ja vahetusraha anda kohe ülemineku esimesel päeval. Tänu piisavale sularahavarule sai väga suur osa jaemüüjatest vahetusraha tagasi anda täielikult eurodes. Teise üleminekupäeva lõpuks anti eurodes tagasi juba 92% vahetusrahast. See näitaja on oluline, kuna Eesti kroonid tuleks käibelt kõrvaldada võimalikult kiiresti.
Uue raha kasutamise teise päeva õhtuks ütles 28% küsitletutest, et neil on rahakotis ainult või enamasti euro pangatähed.
Autor: 1185-aripaev
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele