"Kohe tuleks teha maksualandused"

„Majandusministeeriumi jaoks on selle aasta prioriteet ettevõtluse hoogustamine. Eriline vajadus on innustada uusi ettevõtteid,“ kommenteeris Parts Konjunktuuriinstituudi uurimust aasta esimesel pressikonverentsil.

Parts täpsustas, et majandusministeerium kavatseb anda rohkem ressursse ja pöörata tähelepanu, et sünniks uusi ettevõtteid. „Tuleb jätkuvalt parandada konkurentsivõimet ja luua uusi kõrge lisandväärtusega töökohti ning on endiselt oluline ekspordi igakülgne soodustamine," ütles minister.

Minister rõhutas, et majanduskeskkonna poole pealt on oluline sel aastal alandada tööjõumakse. „Me peame tegema praegu mõned maksu alandused, selleks et anda signaal, et me suudame Eestis makse alandada ning tõsta sellega konkurentsivõimet,“ kommenteeris Parts.

Parts märkis, kui me langetada makse, siis jääb seeläbi rohkem raha ettevõtetele, tööandjate kätte ja osaliselt inimestele kätte. „Töötuskindlustushüvitist tuleb julgelt alandada 2% võrra, siis jääb rohkem raha tööandja kätte, jääb raha rohkem inimestele, et ta saaks rohkem tarbida,“ täpsustas ta.

Teine asi, mis on ministri sõnul oluline, on tööjõu kvalifikatsiooni muutused, vaja vaja kiireid muutuseid, mis peavad käima käsikäes ettevõtete arenguga.

Parts märkis, et inimkapitali tehtud investeeringuid tööandja poolt tuleb erisoodustusmaksuga poolt välja tuua.„See tähendab seda, kui tööandja maksab inimese tasemekoolituse kulud, siis tänane maksuseadus karistab tööandjat, siis edaspidi ei tohiks enam karistada. Tehes seda, me vähendame maksukoormust,“ rõhutas minister.

Kolmas asi, millele tähelepanu pöörata, on sotsiaalmaksu ülempiir.„See on võtmeküsimus: töökohtade ja investeeringute loomisega me tõstaksime konkurentsivõime atraktiivsust kallite töökohtade loomisel. Mida rohkem kalleid töökohti, seda rohkem lihtsaid töökohti, väga loogiline,“ lausus Parts.

Täna majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis toimunud Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) pressikonverentsil tõdeti, et Eesti majandusolukord jätkab paranemist ning kriisijärgset majanduse tõusu võib pidada jätkusuutlikuks.