Euro, karud ja õlu tõmbavad kliendid Eesti boksi

Eurosid aga eestlastel kahjuks pakkuda ei ole - selle peale, et neid rohkem kaasa võtta, lihtsalt ei tuldud. Ent euro on teinud Eestile nii head reklaami, et eestlastel jääb üle vaid kaup maha müüa. Eesti konkureerib Berliinis sel nädalal toimuval toidumessil Grüne Woche 57 riigi seas õlle, kala, karuliha ja põdravorstiga.

Pigem poliitiline mess. Läinud sajandi algusest peetav Roheline Nädal on tore mess selle poolest, et taskukohase summa eest saab teha tiiru peale pea terve maailma toidusahvrile: Austraalia känguruvorstid, Afganistani granaatõunad ja rosinad, Läti suhkrused jõhvikad, Eesti karuliha, kilud ja räimerullid.

Nagu ütleb üks Eesti-poolsetest peakorraldajatest, Roomet Sõrmus põllumajandus-kaubanduskojast, on Grüne Woche pigem poliitiline kui ärimess, kus riigid tutvustavad ennast toidu kaudu. Kõike saab ka proovida ja kui toit maitseb, on tõenäosus suur, et inimene on huvitatud ka selle riigi külastamisest, kust messil saadavad hõrgutised pärit on, rääkis ta. Eesti päralt on messi 115 000 ruutmeetrist 100.

Saksa ärimees tutvustab Eesti maaturismi. 14 aastat Eestis elanud sakslasest turismiärimees Volker Röwer on silmnähtavalt elevil ja ennustab, et tänu eurole on Eestis tulemas väga hea turismiaasta. Tema sõnul on sakslaste hea majanduskliima ja soodne konjunktuur rahakotirauad jälle pärani tõmmanud.

"Saksa press on seoses euroga väga head tööd teinud. Eestist kirjutatakse pea iga päev ja see on sakslased Eesti suhtes tähelepanelikuks teinud," ütleb Röwer. Messil tutvustab ta Eesti maaturismi võimalusi. Sakslane tuleb Eestisse otsima eelkõige rahu ja puhast puutumata loodust. "Rabas ATVga sõita sakslane ei taha," arvas Röwer.

Hästi läheb juba messi avatundidel sakslastele Eesti A. Le Coq. Ei loe midagi, et tops õlut maksab kolm eurot. Vaadist voolava õllega näib Eesti seljatavat isegi pisut kaugemal olevad leedukad, kes on Berliini näitusehalli püsti pannud terve palkidest õllesaali.

Eesti pürib partnerriigiks. Elevust tekitavad sakslaste seas ka karulihakonservid ja põdravorst. Eksklusiivne karulihakarp maksab 13 eurot - üks sakslasest ostja arvab, et "see on midagi nii erilist, et seda lausa peab ostma". Meelsasti proovitakse ka Vana Tallinna likööri ja Kümmelit, suitsujuustu ja kalavõileibu. Ikka 50 senti amps, mis on hinnalt tunduvalt soodsam näiteks kõrval norrakate pakutavast 1, 2 ja 3 eurot maksvatest kalapaladest. Mis aga üldse ei lähe, on leti taga kaupa pakkuva Mareti sõnul vutimunad ja või.

Sõrmuse kinnitusel on meil aastatega välja kujunenud püsiklientuur, kes teavad, mida tahavad. Nii on vilja kandnud aastatepikkune selgitustöö, mis on kama ja kuidas seda tarbida. Ja muidugi on teada-tuntud ning alati sooja vastuvõttu leidev kaup Vana Tallinn.

2013. aastal pürib Eesti Grüne Woche partnerriigiks, mis annab hea reklaamivõimaluse. "Tegemist oleks kahtlemata suurima Eesti enesereklaami projektiga, mis tegelikult on oluliselt laiem kui vaid Rohelise Nädala sündmused," ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, kes reedel kohtus samal teemal ka Grüne Woche korraldajafirma juhatuse esimehe Raimund Hoschiga.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtus messil Ukraina, Moldova ja Venemaa põllumajandusministriga. Venemaaga on koostamisel kahepoolne koostöölepe, mida seekord veel küll alla ei kirjutatud, aga plaanis on moodustada alaline koostöökomisjon, mis hakkaks vahendama Eesti ettevõtjatele olulist infot - milliseid kaubavahetust puudutavaid nõudeid plaanitakse ning millised on plaanitavad muudatused.

Küsimusele, kuidas Eesti võiks ära kasutada Saksa turu potentsiaali, vastas Seeder, et Saksamaa on tiheda konkurentsi ja kõrge kvaliteediga turg, kuhu on keeruline tulla. "Meie jaoks on oluline, et saame teatud nišid kätte," ütles ta. "Kui oskame nišše otsida, siis siin on võimalusi."

Kilu, räim, sprotid, räim tomatis, loetleb Seeder Eesti võimalikke nišitooteid, mis liiguvad siiani valdavalt ida suunas - Venemaale, Ukrainasse ja Valgevenesse.

Asjaga kursis olev kõrvalseisja pakub, et Eesti ettevõtja on mugav ja ei viitsi jännata lisandväärtusega. Saksa turul on vaja kannatlikkust, arvas ta. Seda eestlasel aga väidetavalt pole - kui projekt kahe aastaga kasumisse ei lähe, jändama ei hakata.

Saksa ettevõtjate küsitlus näitab väga tugevat tulevikuusku - 7000 ärijuhi arvamusel põhinev Ifo indeks kerkis jaanuaris viimase 20 aasta kõrgeimale tasemele.

Optimismi süstib nii tugev eksport Aasiasse kui ka nõudluse kasv koduturul. Ifo ärikliima indeks kerkis jaanuaris 110,3 punkti tasemele, mis on kõrgeim näit kahe Saksamaa taasühendamisest 1991. aastal, vahendas agentuur Bloomberg.

Saksamaa majandus kasvas mullu 3,6% - vähenev tööpuudus julgustas eratarbimist ning firmad suurendasid investeeringuid ekspordinõudluse rahuldamiseks.

Saksamaa tugev kasv kergitab ka Euroopa äärealade majandust. "Sõnum ei saa parem ollagi," ütles Dekabanki ökonomist Andreas Scheuerle. "Kui majandus nii jätkab, võime kõik oma prognoose kergitada."

Saksamaa võidab turgude taastumisest. Ifo presidendi Hans-Werner Sinni sõnul on Saksa majandus aastat alustanud väga jõuliselt. "Eriti suuri võimalusi näevad küsitluses osalenud ettevõtted ekspordis," märkis ta.

"Saksamaa saab märkimisväärset kasu maailmamajanduse toibumisest, eriti Aasia arenevatelt turgudelt," ütles üle-eelmisel nädalal ka Saksamaa keskpanga juht Axel Weber. Nõudlus euroalalt, mis on Saksamaa suurim eksporditurg, on samas vähenenud, kuna üks riik teise järel tõmbab oma rahanduse korrastamiseks kulutusi koomale.

Autor: Katri Soe-Surén