Raju: Eesti ei tulnud majanduskriisiga toime

Raju loetleb erinevaid makromajanduslikke näitajaid ja selgitab, miks võimupoliitikute loosungid heast toimetulekust majanduskriisiga valed on.

Ühe valena nimetab ta väidet, et Eesti kasutas kriisi aega ära uue tõusu eelduste loomiseks. "Mitmed riigid seda tõesti tegid. Näiteks Rootsis tutvustati mulle suurt ja põhjalikku uurimust, mis erialadele on parim koolitada töötuks jäänuid nii, et see tagaks Rootsi maksimaalse arengu ka 10 aasta pärast. Meil? Pole nagu kuulnud sellistest perspektiivsetest ja sisukatest kavadest," märgib Raju.

"Anekdootlikult kõlab 2009. aasta algul ühe minu tuttavaga juhtunud lugu. Ta koondati klientuuri vähenemise tõttu spaast massööri kohalt. Tööhõiveametis pakuti talle ümberõpet, ja kui ta küsis, kelleks, siis esimesena pakuti - massööriks," lisab ta. "Seal lihtsalt olid vanad andmed SPA-de kiire kasvu perioodi vajadustega."

Raju nõustub äriliidrite Indrek Neivelti ja Raivo Vare öelduga, et Eestis jäid kriisiaegsed positiivsed struktuurinihked väikeseks. "Loomulikult saab spekuleerida selliste näitajate ümber nagu eelarve tasakaal, välisvõlg, inflatsioon, maksebilanss jne. Kuid makromajanduslikud koolkonnad ei pea neid üksmeelselt majanduskriisi suurust iseloomustavateks näitajateks. Kas üldse mitte  või dominantselt," lajatab ta.