Vaata, kuhu Reform tahab kulutada 3,4 miljardit eurot

Reformierakond avalikustas täna esialgse nimekirja Eesti eelistuste kohta Euroopa Liidu järgmisel eelarveperioodil (2014–20). Eestile mõeldud toetuste üldmaht jääb eeldatavalt eelmise perioodiga samaks ehk on ca 3,4 miljardit eurot. Alltoodud projekt on esitatud Reformierakonna juhatuses arutamiseks.

Haridus ja teadus:• 335 miljonit eurot: teadus- ja arendustegevuse sisuliste projektide oluliselt suurem rahastamine teadustaristu arendamise kõrval. Seisame selle eest, et EL teadusrahastu (VIII raamprogrammi) kriteeriumid oleksid suunatud Euroopa Liidu riikide majanduste konkurentsivõime suurendamisele ning loodame Eesti teadlastelt ja ettevõtetelt aktiivset osavõttu taotlevates teaduskonsortsiumites.

Energia- ja suhtlustaristu:• 590 miljonit eurot: piiriüleste energiaühenduste rajamine (Estlink 2, Eesti-Läti liinid, Eesti-Vene alalisvoolu sild).• 149 miljonit eurot: Baltic Connector jm LNG terminaali rajamiseks vajalik taristu.• 100 miljonit eurot: jaotusvõrkude renoveerimine ja SMARTGRID.• 38,5 miljonit eurot: lairiba interneti viimine linnadest väljapoole.• 15 miljonit eurot: Hiiumaale ringtoite kaabli rajamine (võib jääda allapoole projektide miinimummahtu).

Transporditaristu:• 192 miljonit eurot: Tartu-Tallinna maantee Mäoni neljarealiseks, sh valgustuse ja mahasõitude arendamine (nõutav minimaalne kaasrahastamismäär ei ole teada).• 192 miljonit eurot: Saaremaa sild (nõutav minimaalne kaasrahastamismäär ei ole teada).• 100 miljonit eurot: linna- ja linnaliste asulate tänavate kaasajastamine, sealhulgas Põhjaväila rajamine koos Russalka mitmetasandilise ja Haabersti ringristmikega, et suunata liikluskoormust Tallinna kesklinnast mööda (nõutav minimaalne kaasrahastamismäär ei ole teada).• 96 miljonit eurot: Rail Baltica (160 km/h kiirusele).• 90 miljonit eurot: Tallinna lennujaama laiendamine (Schengeni ooteruum) ja lennuraja pikendamine 3800 meetrini (nõutav minimaalne kaasrahastamismäär ei ole teada).• 64 miljonit eurot: Via Baltica ja Pärnu ümbersõidu rajamine.• 64 miljonit eurot: Tartu teise ümbersõidu rajamine.• 64 miljonit eurot: Hiiumaa praamide ehitamine (nõutav minimaalne kaasrahastamismäär ei ole teada).• 35 miljonit eurot: Tallinn – Narva maantee Jõhvi – Narva lõik koos uue sillaga üle Narva jõe Venemaale (ja EL – Venemaa partnelus-lepingu raames Peterburini); Lääne-Virumaa piires neljarealiseks ehitamine, viaduktide ning Haljala-Rakvere, Sõmeru, Kunda-Põdruse ristmike väljaehitamine.• 2 miljonit eurot: Tartu lennuvälja edasiarendamine (nõutav minimaalne kaasrahastamismäär ei ole teada).

Keskkonnasääst ja -taristu:• 100 miljonit eurot: sadevete kanalisatsiooni väljaarendamine maakonnakeskustes, veemajandusprojektid väikeasulatele ja individuaalsete keskkonnasõbralike lahenduste arendamine eramajadele (nõutav minimaalne kaasrahastamismäär ei ole teada).• 100 miljonit eurot: lasteaedade jt avaliku sektori hoonete soojustamine ja energiasäästlikumaks muutmine (nõutav minimaalne kaasrahastamismäär ei ole teada).• 95 miljonit eurot: toetuste suurendamine Natura 2000 erametsaomanikele ja poollooduslike alade hooldamiseks (nõutav minimaalne kaasrahastamismäär ei ole teada).• 80 miljonit eurot: põlevkivienergeetika jäätmete (tuhk, aheraine) taaskasutamise edendamine (uuringud ja investeeringud) (nõutav minimaalne kaasrahastamismäär ei ole teada).• 40 miljonit eurot: vooluveekogude ökoloogilise seisundi parandamine (nõutav minimaalne kaasrahastamismäär ei ole teada).• 30 miljonit eurot: jääkreostuse objektide korrastamine või likvideerimine (nõutav minimaalne kaasrahastamismäär ei ole teada).• 20 miljonit eurot: elektriautod ja nende laiemaks kasutuselevõtuks vajalik taristu (ilmselt suure (50%) kaasrahastamismääraga).• 5 miljonit eurot: projekt "Linnapargid" (nõutav minimaalne kaasrahastamismäär ei ole teada).• 5 miljonit eurot: projekt "Varemetevaba Eesti" (nõutav minimaalne kaasrahastamismäär ei ole teada).

Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkond (abikõlblik üksnes tööturu ja tööhõivega seotud eesmärkide raames):• 110 miljonit eurot: kesk- ja piirkondlike haiglate renoveerimine.• 100 miljonit eurot: üldhaiglate renoveerimine (sealhulgas Viljandi, Narva, Rakvere, Kuressaare).• 17,5 miljonit eurot: esmatasandi tervisekeskuste väljaehitamine (ja nende perearstide toetamine, kes koonduvad suuremateks teenuseosutajateks).• 16 miljonit eurot: kohalike omavalitsuste hooldekodude ja lastekodude (asenduskodue) kaasajastamine.• 5,75 miljonit eurot: A-kategooria viroloogialabori rajamine.

Ettevõtlus:• 200 miljonit eurot: maaelu mitmekesistamiseks mõeldud toetuste osakaalu suurendamine.• 64 miljonit eurot: ekspordile orienteeritud ettevõtlustoetuste (nt mahetootmine) suurendamine siseturu konkurentsis tegutsevate mitteinnovatiivsete ettevõtete toetuste vähendamise arvelt.• 7,5 miljonit eurot: stardiabi ja kasvutoetuste andmise jätkamine.• 1 miljon eurot: konkurentsiameti murranguline kasvatamine – selleks kutseõpe, personal kapoga võrreldavaks jms.

Klastrid (ettevõtlustoetuste raames):• küberkaitse klaster-uurimisreaktor• e-riigi klaster• logistikaklaster• loomemajandusklaster• Põhja-Euroopa meditsiinikeskus• messi- ja konverentsikeskus, sh elamumess• rahvusvaheline teadushariduskeskus

Turism, kultuuri- ja spordirajatised: (selgub, kas ja mis eesmärkidel saab olema võimalik kasutada linnaliste piirkondade arendamisele suunatud raha või kas regionaalareng omaette eesmärgina 2014+ perioodil on abikõlblik).• 128 miljonit eurot: uus Rahvusooperi maja.• 23 miljonit eurot: teater "Ugala" renoveerimine (rahastamisel CO2 kvoodikauplemisleppe raames, ei tohi kattuda).• 23 miljonit eurot: kinode üleviimine digitehnikale ning filmitootmise tehnoloogilise võimekuse arendamine (selgub, kas ja mis eesmärkidel saab olema võimalik kasutada linnaliste piirkondade arendamisele suunatud raha või kas regionaalareng omaette eesmärgina 2014+ perioodil on abikõlblik).• 20 miljonit eurot: ühe 30 000 pealtvaatajat mahutava rahvusvahelistele nõuetele vastava jalgpallistaadioni väljaarendamine Tallinna (EM 2024).• 19 miljonit eurot: Tallinna Muusikakeskkooli uus hoone – Kaunite Kunstide Kool.• 17 miljonit eurot: Narva bastionide ja vanalinna taastamise alustamine.• 6,4 miljonit eurot: suusatunnel Tartu-Otepää piirkonda ja Tallinna.• 4,6 miljonit eurot: Kääriku õppe-, treening- ja tervisekeskuse väljaehitamine koostöös Tartu Ülikooli, SA Tehvandi ja Eesti Olümpiakomiteega (saamas toetust CO2 kvoodikauplemisleppe raames, oluline vältida kattuvust).• 4,5 miljonit eurot: Pärnu sõudebaas ja Maidla vallas asuvas Aidu karjääris planeeritav rahvusvahelistele nõuetele vastav sõudekanal.• 3,7 miljonit eurot: Tartumaa Tervisespordikeskuse väljaehitamine Elvasse.• 3 miljonit eurot: Emajõe Jõeriigi rajamine (Võrtsjärv, Suur-Emajõgi, Peipsi järv) toimiva jõeliikluse ja vajalik turismi tugitaristuga.• 2,3 miljonit eurot: Pärnusse rahvusvahelistele nõuetele vastava staadioni rajamine.• 1,5 miljonit eurot: maaspordikeskuse rajamine Järvamaale Koeru valda koostöös Eesti Olümpiakomitee ja maadlusliiduga.

Regionaalne tasakaal:• 50 miljonit eurot: maakonnakeskuste väljaarendamine, et igas keskuses oleks korralik gümnaasium, ujula, staadion, kultuurimaja ja raamatukogu (selgub läbirääkimiste käigus, kas on abikõlbulik).

Reformierakonna teatel on nad seisukohal, et järgmise ELi eelarveperioodi investeeringute fookus peab olema suunatud Eesti majanduskasvu ja konkurentsivõime suurendamisele. "Suurema ja selgema mõju saavutamiseks tuleb ELi fondide vahendid koondada vähestele olulistele eesmärkidele. Eesti majanduskasvu võtmeks on edenemine ülemaailmses väärtusahelas – Eestis tehtu ja loodu peab muutuma oluliselt väärtuslikumaks ja konkurentsivõimelisemaks," teatas partei.

"Töö tootlikkus ja hind peab kasvama – vaid sellisel juhul saavad kasvada ettevõtlustulu ja palgad. Prioriteetseks on just inimeste sissetulekute kasv, mis pikemas perspektiivis tagab ka riigi ja kohalike eelarvete kaudu ümberjaotatavate vahendite piisavuse," seisab reformipartei teates.

Selle eesmärgi saavutamiseks peab Reformierakond oluliseks rahastuse kavandamisel keskenduda arenguhüpet toetavatele investeeringutele teaduse ja hariduse, transpordi- ja suhtlustaristu, energeetika- ja kliima- ning sotsiaalvaldkonnas.