Kreeka meedia kirjutab võlgade „pehmest restruktureerimisest“

Ajaleht „Ta Nea“ kirjutas ilma viiteta allikatele, et valitsus plaanib saavutada erakreeditoridega vabatahtliku kokkuleppe pikendamaks tagasimaksmise tähtaegu. See peaks toimuma enne 2012. aastat, aga mitte enne selle aasta oktoobri lõppu, kui ametist lahkub võlgade restruktureerimise veendunud vastane EKP president Jean-Claude Trichet.

Ajaleht „Isotimia“ kirjutas, et Kreeka võlakirjade tagasimaksmise tähtaega tuleks pikendada viie aasta võrra. Kreeka valitsus on sarnased teated mitmekordselt tagasi lükanud ja kinnitanud, et võlausaldajad võivad arvestada võlgade tähtajalise tagasimaksega.

EKP peaökonomist Jürgen Stark hoiatas Saksa telekanalis ZDF illusiooni eest, nagu saaks eelarvekriisi lahendada lihtsa võlgade kustutamisega. Starki arvates jääks valitsus määramata ajaks eemale finantsturgudest ja sõltuvusse välisest finantsabist. Samuti viiks see pangandussüsteemi pankroti äärele. Pankade stabiliseerimiseks  peaks riik taas suures koguses laenama. Ainus võimalus oleks Starki arvates reformiprogrammide järjekindel rakendamine ja kõigi võlgade täielik tagasimaksmine. „Ei ole olemas valutut teed,“ ütles Stark. 

Ka Kreeka pealäbirääkija üleminekul eurole Yannis Stournaras hoiatas ajalehes „Süddeutsche Zeitung“ restruktureerimise tagajärgede eest. Kreeka pangad, kelle käes on suurim osa riigivõlakirjadest, ei omaks sel juhul enam kapitali. Ka sotsiaalkindlustusfondid kaotaks 15 miljardit eurot. Lisaks doominoefekt, mis seaks küsimuse ette, kas Iirimaa ja Portugal on järgmised. Stournarase arvates tähendaks see katastroofi ja euro lõppu.

Kreeka eelarvekriis tipnes aasta tagasi 23. aprillil sellega, et valitsus palus eurotsooni riikidelt abi. Kiiruga kokkupandud abipaketi suuruseks kujunes 110 miljardit eurot. Tulevaks aastaks on aga rahad otsas ja riik peaks kapitaliturgudel uuesti raha laenama, mis aga praeguste kõrgete intressimäärade tõttu ekspertide sõnul võimatu on. Kümneaastaste võlakirjade eest tuleks tasuda 15 protsenti intresse, kaheaastaste riigivõlakirjade eest koguni rohkem kui 22 protsenti.Finantsturgudel arvestatakse seetõttu võlgade restruktureerimisega.

 

Autor: Katri Soe-Surén