Miks ei olnud Euroopa võlakriis Eestis riigikogu valimiste teemaks?
Oma osa on siin koalitsioonierakondadel, kes vältisid enne riigikogu valimisi Euroopa võlakriisi teemat. Värske sündmusena oli valijal meeles Eesti liitumine eurotsooniga ning euro kasutuselevõtt – elav diskussioon võlakriisist rahatsoonis, millega riik äsja liitus, poleks kindlasti ei Reformierakonna ega IRLi häälte arvu kasvatanud. Tekib ka põhjendatud kahtlus, et oma suures euroihaluses ei analüüsinud valitsusparteid piisava põhjalikkusega kõiki sellega kaasnevaid riske.
Samas tuleb tunnistada, et ka Keskerakond ei keskendunud piisavas mahus riigikogu valimiste kampaanias Euroopa võlakriisile. Seda eelkõige põhjusel, et asetasime esikohale siseriiklike oluliste probleemida lahendamise – tööpuudus, hinnatõusud ja väljaränne. Just need teemad puudutavad Eesti inimesi igapäevaselt ning vajavad tähelepanu. Siinkohal sobiks kasutada tuntud ütlust “pindu teise silmas näed, aga palki enda silmas ei näe” – seega ei tohiks valitsus tormata enne Euroopa probleeme lahendama kui oma riigis kõik korras pole.
Kuidas kavatsete vastavates küsimustes hääletada nende jõudmisel riigikokku? Miks? Kas olete arutanud ka võimalust hääletada vastupidi? Mis on olnud argumendid selle poolt ja vastu?
Riigikogus hääletamisest olulisemaks peame arutelu ja mõttevahetuse tekkimist ühiskonnas. Rahval on õigus teada, kuidas riigi raha kasutatakse ning avaldada vastavalt oma poolehoidu või rahulolematust. Oluline on mõista, et lõpmatuseni ei saa Euroopa Liidu liikmesriigid, sh Eesti sponsoreerida probleemseid riike. Eesti pole veel nii rikas, et toetada endast rikkamaid riike.
Kas usute, et Kreeka tuleb kriisist välja? Miks?
Kreeka kriisist välja tulek on Euroopa Liidu tuleviku osas olulise tähtsusega, sest liit on just nii tugev kui tugev on tema nõrgim lüli. Samas aga tasub jääda Kreeka toimetuleku osas pigem skeptiliseks, sest riigil on jätkusuutlikkusega olnud probleeme tegelikult juba pikka aega. Kontrollimata ja korrast ära riigi registrid, toetuste maksmine ka surnutele, reaalset olukorda ilusamaks rääkiv valitsus jne – meil pole mõtet luua illusioone Kreeka imelisest tõusust, sest kõik argumendid räägivad pigem Kreeka toimetuleku kahjuks.